mis lppes snadega:Oota mind,sirguke. Teine kiri oli venekeelne,selles oli surm. Asusin kirikuklla,hda petas mu mblema. mblesin palju palituid,kleite ja jakke Harala vasemale rahvale. htuti mrisin kampripiiritusega haiget selga ja Jaani rtiku muster kulus mulle phe. Neljakmnendal aastal olin maakomisjonis. Aasta prast lasti meid vallamaja taga maha. Ja sinine rtt oli mul peas. Herbert Rannamees Peetrusel oli palju tegemist sellel verisel aastal ja ta lausus mulle tdinult: (Herbert Rannamees,oota pisut.) Mina,idapataljoni poiss, poleks tohtinud uskuda Peetrust, seda juuti,oleksin pidanud kihutama talle keresse valangu ja asi nudi. Kuid partisanid olid vtnud mu relva, visin vaid nppida risti, kuni tuli ingel ja teatas: (Olete hiljaks jnud, taevas on tis teie ohvreid!) Allan Tempel leegionr Ema tles:hoia karja! Isa nkas:narrid nurme! petaja hiskas:Eestmaa! Kallim kutsus:tule tagasi! Leitnant lugas:torma edasi! Surm sosistas:siia savvi! Viivika
on kommunikatiivne akt,ks suhtlemisvorme,seejuures supersotsiaalne.Ent vgivallal on ka transtsendentne,astraalne mde,raevus inimene lheb endast vlja.Chaneldiori raamatu negatiivne paatoson ngistav.Rgitakse teose tekitatavast okserefleksist.Mis nitab helt poolt,et autori pdlused epateerida tlgastuse kaudu on tppi linud.Teisalt viitab oksehimu muidugi lugeja rikkumatule fsioloogilisele reaktsioonile. Lk 418 Krt Hellerma Sinine missa,mis tiitellehe andmeil olevat Valik reisikirju,pani mind tdinult ohkama.Olnuks minu tegemine,siis jtnuks lugemise kus kurat juba prast esimesi leheklgi,millel autor phendub programmilisele eestlase simamisele.Kurb,et tema peamiseks emotsiooniks kujuneb vihkamine.Armastusest uneleb ta ka,aga see hoovab abstraktse ideaalina,transtsendentsusena,igatsuliku troostina tunnustamatuse ja hljatuse eest. Lk 419 Ira Lemberi,samuti ammuse kirjutaja romaan viiulid kuulub lpetava raamatune triloogiasse,kuhu varem juba valminud-ilmunud Kummuli kuu ja Must ratsanik.Aga
annaabi.ee 
