enamik eenetsite sidemed traditsioonilise eluviisiga on katkenud. Seega on muutunud ka nende religioossed kujutelmad ja praktikad. (Vallikivi, 2018) 3. Nganassaanid 3.1 Nimetused Nganasaanide enesenimetus on nganassa(n), sageli kujul ngano nganassan. Osad nganassaanid kutsuvad üksteist "nja", mis on tõlkes vend. Idapoolsed nganassaanid aga "a'sa". 1930. aastatel võeti etnoloogide poolt kasutusele nimetus "ngasan" (tõlkes inimene, mees). Vanem nimetus nganassaanide kohta on tavgid ehk tavgisamojeedid, ka Avami või Vadejevi samojeedid. (Nganassaanid, 2018; Vallikivi, 2018) 7 3.2 Asuala Nganassaanid elavad Taimõri poolsaare lõuna- ja keskosas Põhja-Jäämere ääres ja kuuluvad Krasnojarski krai Taimõri autonoomsesse ringkonda(vt. Lisa 1). Nganassaanid on põhjapoolseim Euraasia põlisrahvas. Taimõri poolsaare põhja- ja keskosas on peamiselt külmakõrb ja lõunas tundra
praktikad. Nganassaanid Laur Vallikivi ETNONÜÜM Nganassaanid nimetavad üksteist nimega nja, mis tähendab vend. Idapoolses Vadejevi murderühmas kasutatakse enesenimetusena ka as'a. "Nganasan", mis tähendab `inimene, mees', võeti kasutusele vene etnoloogide poolt 1930. aastatel. Vana nimetus nganassaanide kohta on tavgid ehk tavgisamojeedid, ka Avami või Vadejevi samojeedid. ASUALA Nganassaanide põline asuala on olnud Taimõri poolsaare lõuna- ja keskosas (Põhja-Siberi madalikul), seega on nad põhjapoolseim Euraasia põlisrahvas. See on valdavalt lagetundraala, lõuna pool leidub ka metsatundrat. Administratiivselt kuulub nganassaanide asuala Krasnojarski kraisse Taimõri (Dolgaani-Neenetsi) autonoomsesse ringkonda
annaabi.ee 
