Roheline kärbseseen on põhjustanud kõige rohkem surmaga lõppenud seenemürgistusi maailmas. Kühmvöödik - Surmavalt mürgine seen, mis ei muutu kupatamisel ohutuks. Ka selle seene väikese tüki allaneelamine põhjustab mürgistust, mis võib lõppeda surmaga. Eestis sage seen, mida võib leida augustis ja septembris. Tavavahelik - Eestis väga sagedane seen juunist novembrini. Lisaks metsadele leiab ka inimmõjuga kohtades (aiad, pargid). Eriti palju leidub kuival suvel ja sügisel. Tavavaheliku mürgistused on põhjustanud Euroopas mitmeid surmajuhtumeid. Tavavaheliku mürk moodustab inimese veres antikehi, mis hävitavad punaliblesid. Kevadkorgits - Õigel viisil töödeldes on söödav seen, kuid värskelt või valel viisil töödeldes on eluohtlikult mürgine. Kasvab Eestis maist juulini. Nii auru hingamisel kui ka seene söömisel on kumulatiivne toime. Jahutanuk - Väga kerge segamini ajada hariliku kännumampliga. Kõige lihtsam on eristada
Kitsa ökoamplituudiga liigi näide ( selgitus, mille suhtes, graafik) Lepavahelik Lepad valivad oma mükoriisakaaslasi väga hoolega, selle asjaoludest ja põhjustest on lähemalt kirjutanud Leho Tedersoo [17]. Tema andmeil on kogu maailmas leppadega ektomükoriisselt seotud vaid umbes viiskümmend seeneliiki. Eesti lehikseente hulgas on sääraseid senistel andmetel teada kümmekond. Lepavahelik (Paxillus filamentosus s.l., foto 2) on ühe Eesti tavalisema seene tavavaheliku (P. involutus) lähisugulane ning sarnaneb sellega ka väliselt. Kui tavavahelik on mükoriisselt seotud ilmselt kõigi meie puuliikidega ja seetõttu väga laia ökoloogilise amplituudiga, siis lepavahelikku leiame augustis ja septembris sageli, kohati väga rohkesti, ainult lepikute kõigis kasvukohatüüpides. Laia ökoamplituudiga liigi näide Hallhunt Hunt ehk hallhunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik
annaabi.ee 
