Pärast valgustust rõhutati kristlikke vaateid seoses surma ootamisega ehk veidi vähem, kuid inimeste trööstimine, lohutamine jäi samaks. Iga loetud kirjandusliku surmajuhtumiga kaasnevat leinamist ja matusetalitust kirjeldati kasvõi lühidalt kirikliku toiminguga, mainiti palvetamist ja kiriklikku matust või siis selle puudumist. Toonased surmaviisid võisid vaid olla võrreldes tänapäevaga veidi tavatumad ja võõramad, näiteks omavoliline hukkamine ja märtrisurm. Samas aga on tänapäeva maailmas endiselt olemas tapmised, mis juhtuvad kas siis tahtmatult või omakasu nimel nii nagu toonases kirjanduseski. 5
"Sagräännahk" Honorè de Balzac 15. Peostseen romaanis ,,Sagräännahk (vt loetud lõik lk 5664). Kuidas segunevad selles realismi, fantastika ja groteski elemendid ja jutustaja sotsiaalne kommentaar? Peostseen kui elu allegooria. Peostseenis väljendub realism ja fantastika näiteks naiste kirjeldamisel. "Üks neist oli pahe hing, teine pahe ise ilma hingeta." Samas ei saanud Raphael ja Emile lõpuks aru, kas toimuv on unes või ilmsi. Nende kõge tavatumad unes esinevad nähtused valdasid neid elavalt. Grteski elemendid olid samuti naistekirjeldamisel esindatud. Näiteks Aquilinat kirjeldati nii, et ta oskab naerda kui deemon ja nutta kui ingel. Jutustaja sotsiaalne kommentaar tuleb välja näiteks siis, kui jutustaja mainib Pariisi omapära. 16. Antiigikaupmehe kuju ambivalentsus romaanis ,,Sagräännahk. Millised on tema prototüübid ühiskonnas ja kultuuriloos? Millist elufilosoofiat tutvustab ta peategelasele (vt loetud lõik lk 2236)?