Stalini sõjajärgne majanduspoliitika Pärast 1945. aastat oli Stalini kõige tähtsam ülesanne sõjas Saksamaaga kohutavalt laastatud Nõukogude tööstuse ja põllumajanduse taastamine. 1945. aastal otsustas ta rakendada taas majandusstrateegiat, naasta taas keskse planeerimise ja kellektiviseerimise juurde. Neljandal ja viiendal viisaastakul pandi jälle rõhku kollektiivsele põllumajandusele ja rasketööstuse eelisarendamisele tarbekaupade tootmise arvel. Neid meetmeid on tavatsetud seletada käsumajanduse tugevdamisena, kuna see oli kõige tõhusam vahend majanduse taastamiseks. Tähele panemata jäeti paljud Stalini meetmed, mis mõjusid pidurdavalt. Formaalse planeerimise süsteemiga elustati jälle kõik 1930. aastate rumalused. Vaatamata 1930. aastate ebaõnnestumisele tuldi kollektiviseerimise juurde tagasi ja intensiivistati seda: kolhoosid muutusid suuremaks ja nende arv kahanes.
ja legendilaadilistes muinasjuttudes on selleks selekteerivaks põhiväärtuseks voorus (vahe moraalse hea/kurja vahel), loomamuinasjuttudes, juttudes rumalast kuradist ja naljandites on selekteerivaks väärtuseks intellekt (vahe tarkuse/lolluse vahel), novellilaadilistes juttudes võivad töötada mõlemad. Lisaks on juttudes olemas "mootor", määrav jõud, mis sündmusi põhjustab ja konfliktidele lahendusi annab. Rahvajutte on tavatsetud liigitada ka selle järgi, kas neis toimub või ei toimu midagi üleloomulikku. Selgub, et kandva väärtuse plaanis ja üleloomulikkuse plaanis tekkivad põhijaotused langevad kokku. Mitte-üleloomulikes juttudes on võitja / kaotaja ja väärtuse omaja / mitteomaja üldreeglina sama ja intellekt on niihästi väärtuse kui ka mootori funktsioonis. Imejuttudes ja legendilaadilistes juttudes on voorusliku võitja (/ebavoorusliku kaotaja) roll ja
annaabi.ee 
