keskmisest. Samas on Kreeka majanduskasv olnud viimastel aastatel suhteliselt kõrge küündides 2008. aastal 3,4%-ni. SKP moodustas 2007. aastal 324,6 miljardit dollarit. SKP elaniku kohta on 30600 dollarit. Valitsuse võlg ulatub 89,5%-ni SKP-st. Tööjõu suurus on 4,937 miljonit. Sellest 12 % moodustab põllumajandus, 20% tööstus ja 68% teenused. Tööpuudus ulatub 6,6%-ni, inflatsioonimäär aga 4,9 %. 10 6. Infoühiskond Tavatelefoniliine on Kreekas 6,227 miljonit, mobiiltelefone 11,997 miljonit. Üldiselt ulatub vastav modernne võrgustik kõikidesse piirkondadesse. Kreekas on hea mobiili- ja rahvusvaheline teenus. Raadiojaamasid on kokku 118 (26 AM, 88 FM, 4 lühilaineraadiojaama). Televisioonijaamasid on 36, televiisoreid 2,54 miljonit. Internetiteenuse pakkujaid on 27, internetikasutajaid 2,54 miljonit. Kreekas on 81 lennujaama, neist 66 on asfalteeritud ja 9 helikopterite maandumisväljakut
Graafik 2. Gini indeksi muutus 2005-2006. a. Allikas: OECD, Eurostat Gini indeks iseloomustab sissetulekute ebavõrdsust ühiskonnas. Mida suurem on indeksi arvväärtus, seda suurem on ebavõrdsus: väärtus 0 vastaks olukorrale, kus kõigi ühiskonnaliikmete sissetulek on täpselt võrdne, väärtus 1 aga olukorrale, kus üks inimene saab kogu sissetuleku ja teistele ei jää midagi. 16 6.Infoühiskond Tavatelefoniliine on Suurbritannias 33, 682 miljonit, mobiiltelefone 71,992 miljonit. Raadiojaamasid on kokku 653 ( 219 AM, 431FM, 3 lühilaineraadiojaama). Televisoonijaamasid on 228 ning Internetiteenuse kasutajaid 40, 2 miljonit. 17 7.Kasutatud kirjandus Made, T. Rahvusvahelised suhted. Tallinn: Valgus, 2002, lk 949-949. Kindersly, D. Maailma teatmeatlas. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk510-515. [https://www.cia
annaabi.ee 
