2.4 Intervjuu Hea viis info kogumiseks on vahetult tarbija käest saadud info mis meeldib, mis mitte (ka võrdlused juba olemasolevate pakenditega) ning selle analüüsimine. Selline info võib olla isegi väärtuslikum kui vaatluste käigus kogutud info, sest sellisel puhul on allikaks tarbija, mitte disainer ise, kes oskab võrreldes tarbijaga pakendit hinnata rohkematest seisukohtadest lähtuvalt ning võib seejuures jõuda tavatarbijast erinevale arvamusele. 2.5 Uurimistöö Pakend peegeldab inimeste pidevalt muutuvat elustiili (Calver, 2003: 8). Seega on võimalik tuletada mustrid inimeste elustiilidest ning kasutatavatest pakenditest erinevad inimesed kasutavad mõningal määral erinevaid pakendeid. Oluline on leida loodava pakendi võimalikult täpne sihtgrupp ning seejärel uurida sihtgrupi eelistusi pakendi osas. Seda eelkõige põhjusel, et pakend ei ole mitte ainult tarbeasi, vaid määrab emotsiooni ning
kiidetakse ja meelitatakse („Kui hangid meie kauba, siis erined massist!“) või hirmutatakse („Kui hangid meie kauba, siis sa ei erine massist/oled sama rumal kui ülejäänud, kes ei kasuta toodet!“). kui inimesel on võimalus olla teistest parem, ei saa ükskõikseks jääda. Samas võib muuta toote igapäevaseks: „Mõeldud igapäevaseks kasutuseks/selle kasutamine on lihtne/kõige tarbijasõbralikum jne“) – neid on vähem kui ekslusiivsusele rõhuvaid reklaame. Tavatarbijast ei huvituta, see ei huvita ka ajalehti – reklaam armastab rikkamaid, kes jõuaks toodet osta – need inimesed ei tahagi, et neid tavalistena koheldaks. Kui rikas ostab just seda toodet, saabki oma erilisust näidata. Reklaamides rõhutatakse individualismi, erilisust, ekslusiivsust. Hoopis harvem hakkab silma samastumisreklaame: „Sa pead ostma selle toote, sest kõigil juba on, ära erine jne“.
annaabi.ee 
