õhuvoolud, linnud, putukad, ilmastikutingimused jne. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) Kõige süstemaatilisi GM-ga seotuid uuringuid, mis on seotud bioloogile mitmekesisuse mõjutamisega, on tehtud ajavahemikus 1999-2002, Inglismaal. Uuringute eesmärgiks on kontrollida hüpoteesi, et GM kultuuride mõju põllumajandusettevõtte maa-ala taimestikule ja loomastikule ei erine mõjust, mida avaldavad samade liikide geneetiliselt muundamata ehk tavasordid. Aastal 2003 avaldatud tulemused näitasid märkimisväärselt kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisule. Täheldati tavakultuuridega põldudel 6 korda suuremat hulka umbrohuseemneid, mis on oluline toit lindude jaoks. Lisaks sellele GM kultuuridega põldudel oli vähem mesilasi ja liblikaid. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) 5.1.3 KÕRVALISTE LIIKIDE ASENDUMINE Kõrvaliste liikide all mõeldakse liike, mis ei ole geenisiirde eesmärgiks. Herbitsiidid ja Bt
· Sammasjuur tungib väga sügavale mulda · Kaunviljade juurtel on väga suur toiteainete omastamise võime · Kaunviljade väetamisel ei pea kasutama lämmastikväetist · Põhiväetisteks on fosfor- ja kaaliumväetised · Kaunviljade vars on väga mitmesuguse mehhaanilise tugevusega, enamus vajab toestamist või tugikultuuri · Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega nende valmimine on ebaühtlane ja koristusaja määramine Raskendatud Herne botaanilised iseärasused · Herne tavasordid liitlehed 2 -3 paari lehekestega, mille tipus on mõned köitraod, 2 suurt kokkukasvanud abilehte · Herne poollehetud sordid lehekesed on muutunud tugevateks köitraagudeks, abilehed säilinud · Herne lehetud sordid puuduvad ka abilehed · Determinantsed e. määratud kasvuga sordid - lõpetavad teatud arenguastmes õite moodustamise ja kasvu ning valmivad (uued keskvalmivad sordid) · Indeterminantsed e.määramata kasvuga sordid jätkavad õitsemist ja kasvu pikal
annaabi.ee 
