Õigus on selle kohaldamine praktikas. Idealiseerivad elu. Pole oluline õigusvorm, vaid õiguse rakendamine kui tegevus. 9. Normativismi õiguse teooria: Normativistide koolkond. 19. saj. II pool. Rajaja Hans Kelsen. Arendas Artur Tõeleid Kliimann. Õigus tekib vaid iseendas. Aluseks on alusnorm e. õiglus e. printsiibinorm e. kõigi positiivse õiguse süsteemide vundament. A- norm- õiglus A- norm- põhiseadus a- norm- tavaseadused üksikaktid, määrused üksikaktid, mis jõuavad vastava ja iga üksiku isiku juurde Positiivsed teened: rakendab printsiipi, et õigus on õiglus, teooria kinkis hierarhilise süsteemi normatiivaktidele. Negatiivsed teened: teoorias väide, et sotsiaalsed faktorid ei mõjuta õigust (praktikas vastupidi). 10. Kirjeldada romaani germaani ja anglo ameerika õigussüsteeme: Romaani - germaani õigussüsteem e. kontinentaalõiguse süsteem
vaid siis, kui kohal on 50%+1 (51) liiget (koosseisuline häälteenamus). Korrapärasel kvoorumi nõuet (saab toimuda vaid siis, kui kohal on vähemalt pooled) pole (võib olla ka 1 liige). Fraktsioonid- parteilised saadikurühmad, kes arutavad asju oma pareti seisukohtadelt lähtudes. Komisjonid- spetsialistidest koosnevad töörühmad, kes valmistavad seadused ette ennem kui need üldisele arutamisele lähevad (nt. hariduskomisjon, sotsiaalkomisjon jne) Tavaseadused võetakse vastu kohalolijate lihthäälte enamusena. Tähtsate seaduste vastu võtmisel on vaja 51 häält. Reeglina on hääletamine avalik va tähtsate inimeste ametisse kinnitamine. Parlamendisaadiku isikupuutumatus- ei saa võtta kriminaalvastutusele, kui pole Riigikogu enamuse luba. Ettepaneku võtta Riigikogu liige kriminaal vastutusele teeb õiguskantsler ja see ettepanek peab saama riigikogu enamuse heakskiidu. Kui kohus langetab süüdimõistva otsuse, siis liige kaotab
annaabi.ee 
