võimalusi saab ta kasutada. Kuidas agent toimib, on suuresti tema enese teha - seda omadust nimetatakse proaktiivsuseks. Enamasti kasutatakse eesmärkide püstitamiseks ning lahendamiseks aastakümneid tehisintellektimaailmas kasutatud planeerimise tehnikaid ning algoritme. Nüüd lisatakse need agentidele. Seega võib väita, et programmeerimise tehnoloogiad arenevad intelligentsete moodulite kasutamise suunas ning aastakümnete pärast kujutab tavaprogrammeerimine vaid eesmärkide püstitamist, mis iseenesest ei pruugigi väga lihtne olla. Nende täitmine seevastu toimub arukate agentide poolt, mis ise otsivad optimaalse, olgu see siis majanduslikult või arvutuslikult, lahenduse püstitatud probleemile, kaasates samas teisigi agente arvutusoperatsioonide teostamiseks. Tihtipeale leidub eesmärke, mille lahendamiseks ei piisa vaid ühest agendist - tuleb kaasata mitmeid teisigi. Selleks aga tuleb pidada
2. kohanema on-line ja reaalajas; 3. võimeline analüüsima enda käitumist, vigu ja edu; 4. õppida ja areneda vastavalt keskkonna muutustele; 5. mälu põhine otsin ja ladustamine. Tehisintellekti maailmas kasutatakse juba aastakümneid eesmärkide täitmiseks planeerimise tehnikaid ehk algoritme. Nüüd lisatakse need agentidele. Seega võib väita, et programmeerimise tehnoloogiad arenevad intelligentsete moodulite kasutamise suunas ning aastakümnete pärast kujutab tavaprogrammeerimine vaid eemärkide püstitamist, mis iseenesest ei pruugi väga lihtne olla. Nende täitmine seevastu toimub arukate agentide poolt, mis ise otsivad optimaalse, olgu see siis majanduslikult või arvutuslikult, lahenduse püstitatud probleemile, kaasates samas teisi agente arvutioperatsioonide teostamiseks. Intelligentsete agentide klassid 1. Liht refleks agent tegutsevad ainult taju alusel. Agendi funktsioonid põhinevad olukord-käitumis reeglil
annaabi.ee 
