o Rahvaalgatus (25000 hääleõiguslikku kodanikku) o Rahvahääletus (kukutas Riigikogu) · Seadusandlik võim Riigikogu (100 liiget, 3 a, erakondade nimekirjade alusel) · Täidesaatev võim Riigivanem (esindab ja juhib) + ministrid, st valitsus · Ministeeriumid: haridus- 1936, kohtu- 1918, majandus- 1929, põllutöö- 1918, sise- 1918, teede- 1918, välis- 1918 ja sotsiaalministeerium 1936. 2. Tavapolitsei ja kaitsepolitsei, sõjavägi · Politsei. Siseminister ja politseivalitsuse direktor Välispolitsei (jagunes 8 prefektuuri: prefekt, komissar, konstaabel), kriminaalpolitsei, poliitiline politsei. · Sõjavägi 1922 polk nimetati rügemendiks 1923 väeteenistus lühenes 1,5 aastale 1928 väeteenistus lühenes 1 aastale Kolm diviisi: 1) Narva, 2) Tartu, 3) Pärnu 1918 nov piirivalve, alates 1923 professionaalne. 3. Linnade valitsemiskord 1938. a linnaseaduse järgi
kaasamist ja nende käitumisnorme ka Hollandi avaliku teenistuse seadus ehk originaalis ,,Ambtenarenwet", mis on Hollandi parlamendi poolt vastu võetud juba 12.12.1929. aastal. Nimetatud seaduses on reguleeritud ametnike õigused ja kohustused, tööaeg ning tingimused aga samuti ametnike eetilised ja moraalsed käitumisnormid. 1.2 Vabatahtlikus politseinikus kandideerimine Hollandi politsei vabatahtlikud korrakaitsjad ei erine väga palju tavapolitsei ametnikest ning nende pädevused on üsna sarnased, samas kui Eestis on politseiametnike ja abipolitseinike õigustes ning kohustustes kohati suured erinevused. Hollandis on vabatahtlikuks politseinikuks saamise protsess võrdlemisi pikk ja nõuab kandideerijalt palju aega ja tõsist pingutust. Kui võrrelda kandideerimise ja ettevalmistuse protsessi pikkust Eestiga, siis meil on see hetkel oluliselt lihtsam ning ajaliselt lühem. Nõuded kandidaatidele on meile väga sarnased
annaabi.ee 
