Tunneb huvi ebatavalise, eriti tundliku psüühikaga inimeste vastu. Ülikoolis puutub kokku teatriga.-katsetavad uusi asju. Alustab filosoofiliste etendustega-kukuvad läbi. (pikk kujunemisaeg, kuni leiab oma stiili). -Teater ei pea olema massidele-. Sisuline erinevus- tähtsam oli in sisemaailm kui väline tegevus. Looming: näidendid olid realistlikud, mõned ühiskonnakriitilised. Ei näita ühiskonda vaid inimesi-üritab neist aru saada. Tegelased on erilised.Kirjutab palju lühi-ja tavapikkusega näidendeid. N-d algul sotsiaalsed, ühiskonnakriitilised.Täispikad ,,Klaasist loomaaed", ,,Tramm nimega Iha", ,,Kass kuumal plekkkatusel", ,,Suvi ja suits", ,,Iguaani öö". Igas näidendis 1 lugu, ei moraalitse neis. Igaüks peab ise aru neist saama. Lühikesed ,,Elamiskülbmatuks tunnistatud", ,,Räägi minuga vihmakeeles", ,,Ma ei tea, mis saab homme" Sallinger USA, ühe raamatu kirjanik-romaan. U 30 novelli, paar jutustust, 1 romaan: ,,Kuristik rukkis", autobiograafiline.
Töökool Freinet leiab, et kool peab olema paik, kus laps saab kaasa praktilise toimetuleku kogemused kogu eluks. Laps on kooli keskpunkt ning õpetaja on pigem kõrvalseisja ja jälgija. Ei ole ühtset õppeplaani, õppekirjandust ega kohustuslikku tulemuste kontrollimist (kontrolltööd, eksamid ja nii edasi). Töö toimub enamasti vaikselt ja töötatakse iseseisvalt, kuna igaüks läheneb edasi oma plaani järgi ja talle sobivad tempoga. 45- minutilisi tavapikkusega tunde ei ole, ühe ainega tegeletakse nii kaua, kui vaja (Tuulik 2001). Töökool ei tähenda seda, et kooli vaimne ja kunstiline tegevus jääks tööõpetuse varju. Freinet kritiseerib väikelaste kasvatuses ja kodudes omaksvõetud kasvatuspraktikat, kus lastele ei anta võimalust töötamiseks. Lastele ei anta ühtki tööriista, vaid ainult mängiasju, mis teevad neist väiksed tuuletallajad-kuningad.
annaabi.ee 
