tosin aastat on taas võimalik Montessori metoodikast rääkida ja selle järgi töötada. Montessori pedagoogika alustoeks on kord, lapses elab igatsus korrastatud ja turvalise ümbruse järele. Lapse jaoks on vajalikud kindlad piirid, selged vahed keelatu ja lubatu vahel. Ainsaks nõuandeks täiskasvanule on, et last ei keelataks seal, kus ta maailma avastab ja otse vajab eksperimenteerimist. Levinud on eelarvamus tavapedagoogikas, et lapsele saab kõik selgeks teha rääkimise või isikliku eeskuju kaudu, lootuses et laps imiteerib tajutut. Tegelikult aga saab isiksus areneda vaid omaenese võimete rakendamise toel. Maria Montessori on öelnud, et ta ei ole loonud uut metoodikat, vaid lapsi erapooletult jälgides on ta avastanud nende olemuse väärtusi. Lapse areng on kordumatu protsess ja Montessori metoodika tugineb oskusele jälgida lapse arengut ning arvestada kasvatustöös iga lapse arengutasemega
..). Lapse arengu tähtsaim tunnusjoon on usk iseendasse. See tunne tekib ja areneb sünnimomendist alates, kui võtame last sellisena nagu ta on, õpime tundma tema võimeid, austama tema eripära ja aitame tal koondada jõudu sinna, kus tal abi ja jõudu tõesti vaja on. (Montessori metoodika ...). 13 1.1. Lugema-õppimine Montessori meetodi järgi Montessori lugemaõppimise metoodika erineb tavapedagoogikas kasutatavast selle poolest, et esmalt õpitakse selgeks tähed, mis võimaldab lapsel varakult iseseisvalt lihtsamaid sõnu laduda (Kikas 2002, 35). Montessori arvates tekib lapsel huvi tähtede vastu 3-4 aastaselt. Tähed omandatakse peenest liivapaberist väljalõigatud tähtede kompimise teel. Kui laps on omandanud juba teatud hulga tähti, võib talle anda karbikese väikeste esemetega, mille nimetust ta saab laduda, nt karu. Sõna hääldatakse koos
annaabi.ee 
