põhjusteks, miks nad seda teevad on kaaslaste ja sõprade negatiivne mõju. Iga noor soovib kuskile kuuluda. Soov tunda ühtekuuluvust ja mitte sattuda sotsiaalselt tõrjutuks panebki noori meelemürke tarvitama. Toetudes sellele põhjusele näeme, et viga on terves ühiskonnas, kus loetakse oluliseks, kas käitutakse nagu teised ja, kas minnakse teiste meelete ja soovidega kaasa. Koolielus on väga selgelt näha, et need õpilased, kes ei allu klassi liidritele ja sealsetele tavanormidele, jäävad tihti tõrjutuks ja kiusajate ohvriteks. Seega minnakse lihtsamat teedpidi, üks ees, teised järel. Liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised- need on kolm enimlevinumat põhjust, mis põhjustavad alkoholi tarbimisel noorte suremist. Järjest suureneb noorukite hulk, kes joovad sageli ja just suurtes kogustes, mõtlemata, mis see endaga kaasa toob. Kahjuks on uuringud meile tõestanud, et erinevalt teistest Põhjamaadest, on eestlastele risk surra vigastussurm 2-3
Koos riigi tekkimisega, toimus muutused ka ühiskondlikutes käitumisreeglites. Tekkisid uued juhtimissuhted-nende reguleerimiseks oli vaja luua uusi norme. Ei piisanud enam väljakujunenud tavast, sest see ei rahuldanud riigi eesmärke. Seetõttu tekkisidki uued normid. Need tekkisid kahel moel: 1) riik aktsepteeris teatud tavasid, mis talle sobisid ja hakkas nõudma nende tavade täitmist. Varem kehtinud suulised tavad vormistati normideks ja tekkis tavaõigus. 2) Lisaks tavanormidele hakkas riik kujundama ja vastu võtma täiesti uusi õigusnorme. Seega riik juba algusest peale hakkas tegelema õiguse loomisega. Vaatamata sellele , kas oli tegu kirja pandud tavaga või uuesti loodud õigusnormiga,hakkas riik nõudma nende elluviimist ja tagas nende täitmise riigi sunnivahenditega. Nii oligi tekkinud tavaga võrreldes täiesti uus sotsiaalsete normide riik,mida nende kogumiks on nim. õiguseks.
Üksikisiku tasandil realiseerub ta õigusvastase käitumisena ning pidevate konfliktidena teistega, ühiskondliku teadvuse tasandil aga eitavate ideoloogiate ja seisukohtade ning hoiakute propageerimises või viljelemises. P.3. Õiguse efektiivsus Õigust iseloomustab peale imperatiivsuse ehk üldkohustuslikkuse kaasajal veel eriline näitaja - õiguse efektiivsus, mis näitab õigusnormides sisalduvate sotsiaalsete kohustuste vastavust moraali- ja tavanormidele. Õiguse efektiivsus tähendab, et: 1) õigust (positiivset õigust) täidetakse reeglina massilisemalt ja eelistatumalt, kui teisi sotsiaalseid norme (moraalinorme: tavasid, traditsioone); 2) indiviid suudab teadlikult mõista, et õiguspärane käitumine on kasulikum kui õigusvastane (arvestamine ultima ratio toimega); 3) indiviid, käitudes ise õiguspäraselt teiste suhtes eeldab ta teiste poolt enda suhtes sama;
annaabi.ee 
