Seda hindab äriühingu juhatus, soovitatav siiski eksperte kasutada. *Rahaliselt osa summa ja ülejäänud mitterahaliselt. Ei nõua audiitori kontrolli. Rahalist osa saab kasutada peale äriühingu registreerimist äriregistrisse. 11) Millised on piiratud vastutusega ettevõtlusvormid? Piiratud vastutusega ettevõtlusvormid on osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. 12) Nimetage 3 osaühingu alustamise võimalust? *osta nn. riiulifirma ehk valmisfirma *asutada osaühing tavamenetlusega kasutades notari abi või iseseisvalt *asutada osaühing kiirmenetlusega veebi vahendusel 13) Missugused on täisvastutusega ettevõtlusvormid? Täisvastutusega ettevõtlusvormid on füüsilisest isikust ettevõtja ja täisühing. 14) Kas juhatuse liige peab olema osaühingu osanik? Osaühingut esindab ja juhib juhatus, kuhu võib kuuluda üks või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liikmeks ei tohi olla sama äriühingu nõukogu liige.
vaid kõikide liikmesriikide nõusolekul. ELL art 48: „Iga liikmesriigi valitsus, Euroopa Parlament või komisjon võib esitada nõukogule ettepanekuid aluslepingute muutmiseks.” Seega, aluslepingute muutmise ettepaneku võib teha liikmesriik, Euroopa Parlament või Euroopa Komisjon. ELi teisest õigust loovad ELi institutsioonid. Seadusandliku akti eelnõu esitab Euroopa Komisjon. Seadusandlikud aktid (määrused, direktiivid, otsused) võetakse vastu, kas seadusandliku tavamenetlusega või seadusandliku erimenetlusega. Seadusandliku tavamenetluse (ELTL art 289 lg 1) puhul võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu määruse, direktiivi või otsuse vastu ühiselt komisjoni ettepaneku põhjal. Seadusandliku erimenetluse (ELTL art 289 lg 2) puhul võtab määruse, direktiivi või otsuse vastu Euroopa Parlament nõukogu osavõtul või nõukogu parlamendi osavõtul. Seadusandliku menetluse teel vastu võetud aktid on seadusandlikud aktid.
normid. Kuna teisesed õigusaktid on vastu võetud esmaste õigusaktide alusel ja nende täitmiseks, siis peab teisene õigusakt alati sisaldama õiguslikku alust. EL-i õigusakt saab toetuda ainult ühele õiguslikule alusele. ELi teisest õigust loovad ELi institutsioonid. Seadusandliku akti eelnõu esitab Euroopa Komisjon. Seadusandlikud aktid (määrused, direktiivid, otsused) võetakse vastu, kas seadusandliku tavamenetlusega või seadusandliku erimenetlusega. Seadusandliku tavamenetluse (ELTL art 289 lg 1) puhul võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu määruse, direktiivi või otsuse vastu ühiselt komisjoni ettepaneku põhjal. Seadusandliku erimenetluse (ELTL art 289 lg 2) puhul võtab määruse, direktiivi või otsuse vastu Euroopa Parlament nõukogu osavõtul või nõukogu parlamendi osavõtul. Seadusandliku menetluse teel vastu võetud aktid on seadusandlikud aktid. Aktid, mille puhul seadusandliku menetluse
annaabi.ee 
