· Väetisnormide arvutamine Väetusplaan on üks osa maaviljelussüsteemist. Maaviljelussüsteem: - külvikorrad - mullaharimine - väetamine Väetisis ei saa planeerida ilam, et puuduks külvikord. Sõnnikumjandus peab olema lahendatud. Optimaalsete väetisnormidega peab tagama saagikuse tõusu, saagi kvaliteedi ja mullaviljakuse paranemise nii, et oleks täidetud ka keskkonnakaitse nõuded. MAAVILJELUSVIISID mahemaaviljelus, selle vastand tavamaaviljelus. 21 II VÄETISED Tavamaaviljelus e. konventsionaalne viljelus. Piiranguid üldiselt ei seata, kuid siiski on üks keskkonnaalane piirang, et ei suureneks keskkonnareostus. Väetuse alusels J. Liebigi teooria. Aegade jooksul on olnud 3 erinevat perioodi: I Ekstensiivse maaviljeluse periood. Saak alla 60 sü/hp. II Tasakaalustatud maaviljeluse periood. Saak 60...90 sü/hp. III Intensiivse maaviljeluse periood
probleeme. Õigesti (ratsionaalselt) koostatud väetussüsteem peab tagama majanduslikult kõige optimaalsemate väetisnormidega saagi suurenemise ja saagi kvaliteedi paranemise, samuti mullaviljakuse tõusu (avaldub taimede poolt omastatavate toitainete varude suurenemise ja toitumistingimuste paranemise kaudu), millega ei tohi kaasneda looduse reostuse olulist suurenemist. Maaviljelusviisid Konventsionaalne ehk tavamaaviljelus Ei seata piiranguid mineraalväetiste kasutamise osas välja arvatud nõue, et väetamisega ei tohi kaasneda keskkonnareostuse olulist suurenemist. Väetiste kasutamise aluseks on J. von Liebigi õpetus. • Intensiivne maaviljelus - >90 sü/hp • Lepis- ehk tasakaalustatud (mahe) maaviljelus – 60-90 sü/hp • Ekstensiivne maaviljelus - <60 sü/hp Mahe- ehk alternatiivne maaviljelus Välditakse sünteetiliste mineraalväetiste ja teiste keemiliste preparaatide kasutamist
annaabi.ee 
