eemaldamise protsess ja kui on pikk veniv laast, siis te ei saa seda kuidagi sealt tsoonist kätte). Aga väävel tekitab murduva laastu nagu malmi treimisel, puru. Ja see kukub maha ja viiakse lõiketsoonist ära. Muidugi terase omadused on kehvemad, sest nii S kui P alandavad terase tugevus- ja plastsusomadusi, aga kasutatakse mittevastutusrikaste detailide korral. Vähemolulised on juhulisandid, mis on kolmas grupp, aga need on vähemolulised. Legeerivad elemendid terastes Ka tavalisand (Mn, Si) muutub legeerivaks elemendiks, kui teda on üle jämedalt üle 1%. Legeeriv element on spetsiaalne lisand, mis viiakse terasesse sisse omaduste ja struktuuri parendamise eesmärgil. Legeerimine on keemilise koostise muutmine spetsiaalsete elementide abil. Mangaan, räni, kroom, nikkel. Need on põhilised legeerivad elemendid. Kui me räägime tööriistaterastest, siis W (wolfram), Mo (molipteen) tuleb mängu. Võiks öelda, et kõik ka S, P
ja omadustele seoses sellega, et nad mõjutavad: - raua polümorfse muutuse tepmeratuure A3 ja A4 - eutektoidmuutuse temperatuuri A1 ja eutektoidi süsinikusisaldust - ferriidi tugevust ja kõvadust, terase mehaanilisi omadusi, korrosiooni- ja kuumuskindlust - karbiidse faasi moodustumist - terase termotöötlust (austeniiditera kasvu, läbikarastuvust, kõvadust) Peamised legeerivad elemendid terastes on Mn, Si, Cr, Ni, W, Mo, Cu, Pb, B, Co. a)Mangaan (Mn) Peale selle, et mangaan on terase tavalisand (valmistamisel viiakse igasse terasesse desöksudeerimise eesmärgil), on ta ka legeeriv element. Mn mõju terases seisneb eelkõige väävli kui tavalisandi kahjuliku mõju vähendamises. Mangaan moodustab sulfiidi, mille sulamistemperatuur on kõrge (1640°C). Terase kristalliseermusiel moodustub struktuuris terapiiridele primaarne MnS, mis teeb terase hapraks ka toatemperatuuril. Nähtus on tuntud külmhaprusena. Seda asjaolu kasutatakse ära
annaabi.ee 
