Paigalduses kasutatakse peamiselt tavalist meetodit. Kuna tavapärased valguskaablid on üsna kerged, võib juhtuda, et nad ei lasku kindlalt põhja, näiteks jõgeda, ojade, järvede voolavas vees. Mõnikord tuleb kaabel kohati ankurdada. Kaablile võib lisada välist lisaraskust, näiteks vana pliikaablist. Soovitame siiski valida tugevalt soomustatud kaabli, kus armor on nii mehhaaniliseks kaitseks, kui ka lisaraskuseks.veealust kaablit saab lasta laevalt või parvelt (tavalin viis) vedada uputamisriistade abil või künda veekogu põhja (näiteks randumisel). Talvel võib kaabli laotada jääle. Jäässe saetekse pragu kuhu siis kaabel lastakse. Madalas vees ja eriti rannas tuleb matta kaabel põhja, et jää liikumine ei rikuks kaablit. Merekaablitel on randuv osa eriti tugevalt soomustatud. Selleks, et paadid ja laevad ankurdades ei vigastaks kaablit. Tugev armor kaitseb mõnevõrra ka kalastajate põhjatraalimise eest. Madalas on
Ei suuda näppe osutada ja kasutada. Seotud Vasaku ja parema prk eristamisel on kahjustuse korral puudulik ja ruumilisus kahjustatud. In vasaku kiirusagaraga ple võimekuts luua peas mentaalset ruumi. Numbrite järjekord nt :27-13 on lihtne ka kiirusagara kahjustusega inimesele. Tehe ei jõua erilaadset manipuleerimist. Kui on kahjustatud PE ja PF (eesmised osad), on tavalin, et sensoorse läve muutused Apraksia – liigutushäire, kus in pole suuteline tegeema detailseid, täpseid liigutusi. Nt ei tekivad. Et nt on kaks puudutust (noel ja pliiats) ja siis in võtab neid kui ühte torget teatud suuda liigtuste jada korda saata ilma võdinateta, häiretteta. Aprakisat saab eristada: 1) läheduses
annaabi.ee 
