kiirem. Tervetele lastele annab selline sobitus kogemuse suhtlemiseks endast erinevatega. Õpetajal tavalasteasutuses on suhteliselt raske toime tulla erivajadusega lapsega, kui tal puudub eripedagoogiline haridus või ta pole läbinud vastavaid koolitusi. Kuigi kõik lapsed võivad olla ettearvamatud, on erivajadustega laste puhul ootamatu käitumine tõenäolisem. Need teadmised ja oskused, mis aitavad maha rahustada tavalast ei pruugi toimida intellektipuudega lapse puhul. Suured erinevused on ka nende õpetamisel. Lihtsam on sobitada kergema puudega lapsi. Kerge ja mõõduka vaimse alaarenguga, kuulmislangusega, nägemis-ja kõnepuudega lastele on mõeldav sobituskasvatus. Siiski tuleb nendele lastele koostada individuaalne arengukava ning õpetada neid individuaalse õppekava alusel. Nende laste tarvis peab õpetajal olema ettevalmistatud erinevaid töölehti, mis on sobitatud
eripedagoog, füsioterapeut, lapse tugiisik. * koolis: õpetajad, eripedagoogid, logopeedid, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, lapse tugiisik. Meeskonnatööös on oluline ühine arusaam lapse probleemist ja ühine eesmärk! +Kaasata lapsevanemad, oluline igakülgne nõustamine! LASTEaiaealised lapsed: **sobitusrühmad sobitada üksikuid HEV lapsi tavakonteksti. Siis lastearv on väiksem. (1 Hev= 3 tavalast). Sobitada tohib ükskõik, mis HEV last. **erirühmad lastearv on sõltuvalt puudetüübist väiksemad: *kehapuudegalaste rühm (füüsilise puudega)*tasandusrühm (kõnearengu probladega lapsed + spetsif arenguhäiretega lapsed)*meelepuudega (nägemisvõi kuulmispuudega lapsed)* arendusrühm (mõõduka, raske ja sügava IQ lapsed)* pervasiivsete arenguhäiretega (autismisepktir häired) **erilasteaiad: nt Nukitsamees Tartus, Õunake Tallinnas KOOLIealised lapsed:
annaabi.ee 
