Integreeritud ja erivajadustega laste rühmas on õpetajaks vastava väljaõppe saanud pedagoog (eripedagoog?). (Rantala jt 2009: 119) Praeguseks trendiks on erivajadusega lapse kaasamine tavalaste hulka. Artiklis (Rantala jt 2009: 120) on kirjutatud, et ainult umbes 6% erivajadusega lastest käib erivajadustega laste rühmas, ülejäänud erivajadusega lapsed on kas tava- või integreeritud rühmades. Nii igale erivajadusega lapsele kui ka tavalapsele koostatakse individuaalne arenduskava (IAK). IAK erivajadusega lapsele valmib koostöös lasteaiaõpetaja, lapse vanemate ja teiste spetsialistidega. Samuti kasutatakse selle koostamisel lapse rehabilitatsiooniplaani. Rantala jt järgi põhineb varajane sekkumine suuresti erinevate testide tegemisel. Traditsioonilised testid informeerivad spetsialiste lapse arengutasemest, küll aga ei hõlma need testid informatsiooni, kuidas last arengus toetada. Samuti on olulisel kohal lapse
- Kuulmisaistingute ebatäpsus häirib tajude arengut. Alla 3a lapses tekitavad helid pigem segadust (laps on rahutu, kergesti ärrituv), sest ei seostu nägemise ja kuulmise teel saadud info. - Lalina järgselt kujunevad sõnad, mis kipuvad olema algvormis, kõnet võib olla palju, kuid see on ebaselge ja mitte grammatiline. - Alates 4a (sobiva abi korral) on areng selgelt erinev kurdi lapse arengust, sarnanedes tavalapsele. - Kognitiivne areng sõltub sellest, kuivõrd kasutab kuulmisjääki ja teisi meeli. See omakorda sõltub vaimsest potentsiaalist ja õpetamisest. Põhjused Anatoomia/füsioloogia - Kesk- ja sisekõrva struktuuride vaegareng - Kuulmisnärvi või oimusagara kuulmiskeskuse kahjustus Geenid/keskkond tasandil - Kõne-eelne kuulmiskahjustus geneetilised põhjused (enam kui 50%, nt Usheri tõbi), enamik kurte lapse sünnib kuuljate laste peresse; ema nakkused raseduse ajal (punetised,
annaabi.ee 
