katseks. Eelhooajal ja ka hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele, et viia jõu kasv maksimumini samal ajal aga hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Treppidel üles-alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse tavalaiselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust. Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt hüppamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni. Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal (st maandumisel koheselt üles põrgata), töötada tehnilise täpsuse, voolavuse ning hüppe vastupidavuse ja kiiruse kallal. Ka painduvus on kaugushüppe juures vajalik
(Aquafine Corporation, 2014) UV-kiirgus jagatakse füüsikaliste omaduste järgi tavaliselt kolmeks UVA, UVB ja UVC. UVA lainepikkus 320-400 nanomeetrit (nm). UVA lainepikkus moodustab 95% maapinnale jõudvast ultraviolettkiirgusest ja 40% sellest jõuab 50cm sügavusele vette. Selle kiirguse intensiivsus on aastaringselt muutumatu. Tänu pikale lainepikkusele tungib see nahka, läbi aknaklaasi ja läbi kergemate riiete. Solaariumi lambid kiirgavad tavalaiselt UVA valgust ja 2,5% - 5% UVB kiirgust. UVB-kiirguse lainepikkuseks on 280-320 nm. See moodustab 5% maapinnale jõudvast UV- kiirgusest. Talvekuudel ei ulatu UVB kiired üldse maani. See ei läbi nahka ega aknaklaasi. Võrreldes UVAga on UVB kiired 1000 korda tõhusamad päikesepõletuse tekitajad. UVC-kiirgus on inimesele kõige ohtlikum kiirgus. Selle pikkuseks on 100 - 280nm. Õnneks see filtreerub maa osoonikihis või absorbeerub atmosfääris ja selle kiirguse lained maapinnale
annaabi.ee 
