keeles. Üheks teadus, kus matemaatilised avutused viisid täiesti uute teooriateni, oli astronoomia. 1543. aastal oli Poola täheteadlane Mikolaj Kopernik (1473-1543) väitnud, et Maa ei olegi kogu maailma liikumatu keskpunkt vaid, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber Päikese. Seda teooriat hakati kutsuma heliotsentriliseks maailmasüsteemiks. Sellinne teooria oli aga vastuolus Aristotelese filosoofia, piibli ning tavakogemustega. Galileo Galilei oli aga esimene teadlane, kes võttis kasutusele teleskoobi (varem oli kosmost uuritud palja silmaga). Ta avastas, et kuna planeet Jupiteri ümber tiirlevad kaaslased, ei saa kõik taevakehad mitte kuidagi ümber maa tiirelda. Galilei anti see tõttu aga Koperniku “jumalavastaste” iidede pooldamise eest katoliku kiriku inkvisitsioonikohtu alla ning mõisteti koduaresti ning tema raamatud keelati. Saksa astronoom Johannes Kepler (1571-1630) arvutas lõpuks välja, et Maa ja
keeles. Üheks teadus, kus matemaatilised avutused viisid täiesti uute teooriateni, oli astronoomia. 1543. aastal oli Poola täheteadlane Mikolaj Kopernik (1473-1543) väitnud, et Maa ei olegi kogu maailma liikumatu keskpunkt vaid, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber Päikese. Seda teooriat hakati kutsuma heliotsentriliseks maailmasüsteemiks. Sellinne teooria oli aga vastuolus Aristotelese filosoofia, piibli ning tavakogemustega. Galileo Galilei oli aga esimene teadlane, kes võttis kasutusele teleskoobi (varem oli kosmost uuritud palja silmaga). Ta avastas, et kuna planeet Jupiteri ümber tiirlevad kaaslased, ei saa kõik taevakehad mitte kuidagi ümber maa tiirelda. Galilei anti see tõttu aga Koperniku "jumalavastaste" iidede pooldamise eest katoliku kiriku inkvisitsioonikohtu alla ning mõisteti koduaresti ning tema raamatud keelati. Saksa astronoom Johannes Kepler (1571-1630) arvutas lõpuks välja, et Maa ja
annaabi.ee 
