Eesti lasteaiad liiguvad kõigi laste koosõpetamise suunas. Siiski ei tohiks erivajadustega laste kaasamine muutuda omaette eesmärgiks. Kaasava hariduse ja eraldatud hariduse hea-halb- vastandamine pole õige. Nii võib tekkida olukord, et laps ei saa parimat abi, sest see ei sobi kokku kaasamise põhimõttega. Samuti jääb alati teatud hulk harvaesineva ja sügava või raske puudega lapsi, kellele ei sobi lasteaia tavakeskkond oluliselt erineva arengutaseme või käitumise eripärade tõttu. Eeskätt vajavad ka erivajadustega lapsed kvaliteetset ning sobivat õppe- ja kasvatustegevust, mida tuleks pakkuda võimalikult kaasaval viisil. Lapse heaolu rühmas oleneb suuresti õpetajate ja abipersonali suhtumisest lapse erivajadustesse. Kui õpetaja ise aktsepteerib teistest erinevat last, on tema kõne ja käitumine eeskujuks ka rühma lastele ning lastevanematele. Õpetaja positiivse suhtumise aluseks on aga
Eesti lasteaiad liiguvad kõigi laste koosõpetamise suunas. Siiski ei tohiks erivajadustega laste kaasamine muutuda omaette eesmärgiks. Kaasava hariduse ja eraldatud hariduse hea-halb-vastandamine pole õige. Nii võib tekkida olukord, et laps ei saa parimat abi, sest see ei sobi kokku kaasamise põhimõttega. Samuti jääb alati teatud hulk harvaesineva ja sügava või raske puudega lapsi, kellele ei sobi lasteaia tavakeskkond oluliselt erineva arengutaseme või käitumise eripärade tõttu. Eeskätt vajavad ka erivajadustega lapsed kvaliteetset ning sobivat õppe- ja kasvatustegevust, mida tuleks pakkuda võimalikult kaasaval viisil. Lapse heaolu rühmas oleneb suuresti õpetajate ja abipersonali suhtumisest lapse erivajadustesse. Kui õpetaja ise aktsepteerib teistest erinevat last, on tema kõne ja käitumine eeskujuks ka rühma lastele ning lastevanematele