vahel küll leiab, aga mitte pidevalt. Lambaliha kokkuostuhindade tõus on olnud viimasel kahel-kolmel aastal minimaalne või mõne töötleja puhul isegi negatiivne. Samal ajal lambaliha jaehind on teinud jätkuvat tõusu. Eesti Konjuktuuriinstituudi (EKI) andmeil (www.ki.ee 11.09.2008) oli lambaliha jaehind Eesti turgudel 2007. a augustis 86.98 kr, aga 2008. a augustis isegi 101.88 kr kilogrammist (hinnatõus 17%), tavakauplustes vastavalt 127.83 ja 178.95 kr/kg-st. (hinnatõus juba 40%). Vaatamata lambaliha kogutoodangu suurenemisele (tabel 1) moodustas lamba- ja kitseliha riigi liha kogutoodangu struktuurist 2007. aastal siiski vaid 1%. Seda vaatamata sellele, et 2007. aastal suurenes lamba-ja kitselihatoodang võrreldes 2006. aastaga 28% (Lokk jt, 2008). 2008. aastal toodeti Eestis kokku 74 600 tonni liha, millest 62% (46,2 tuh t)
Lambaliha kokkuostuhindade tõus on olnud viimasel kahel-kolmel aastal minimaalne või mõne töötleja puhul isegi negatiivne. Kuid lambaliha keskmine hind Eesti turgudel oli 2003.a. oktoobris 65,45 kr/kg ja 2004.a. oktoobris 69,58 kr/kg, Eesti kauplustes keskmiselt vastavalt 82,26 kr/kg ja 95,38 kr/kg. Sama instituudi andmeil oli lambaliha (www.ki/11.09.2008) jaehind Eesti turgudel 2007.a. augustis juba 86,98 ja 2008.a. augustis isegi 101.88 kr/kg-st (hinnatõus 17%) ning tavakauplustes vastavalt 127,83 ja 178,95 kr/kg-st. (hinnatõus juba 40%). Kui üheksakümnendatel aastatel tarbiti Eestis keskmiselt 1,21,3 kg lambaliha inimese kohta aastas, siis 2007.a. toodeti ja ka tarbiti ca 400 g lambaliha aastas (lambaliha import on olnud marginaalne). Tarbimise langus on põhjustatud lambaliha tootmise langusest üheksakümnendatel aastatel, sest Eestisse ei ole lambaliha imporditud olulisel määral. Võrdluseks võib öelda, et 1939. a tarbiti Eestis ligikaudu
annaabi.ee 
