Esimene paketipõhine võrk loodi USA kaitseministeeriumi eestvedamisel: see võrk, ARPANET, ühendas omavahel USA ülikoolide arvuteid. 1969. aastal oli nimetatud võrgus kõigest 4 arvutit, 1981. aastaks oli võrguga liidetud arvuteid juba 2013. 1982. aastal standartiseeriti TCP/IP protokoll ning avalikustati Interneti kui sellise idee. 1990ndatel aastatel hakkas internet jõudma ka tavakasutajani. Interneti mõju inimkonnale on tohutu: internet võimaldab suhelda inimestega olenemata nende geograafilisest asukohast, annab ligipääsu lõputule hulgale teaduslikele materjalidele. Alates interneti tekkest on piirid informatsiooni ja inimeste vahel kadunud. See annab järgmise suure tõuke tehnika arenguks peale trükipressi leiutamist.
informatsioonile tekkis ligipääs. Web 2.0 puhul on vastupidi eelkäiale suur osa veebi sisust genereeritud kasutajate poolt. Näiteks Wikipedia, Youtube, blogid, sotsiaalvõrgustikud, jne. Piir tarbija ja looja vahel on tihti hägune. Kasutajatest saavad ühtaegu nii tarbijad, produtsendid, disainerid, jne. Internetis surfamine sarnaneb workshopil osalemisega või mõnel muul lõbusal viisil teiste inimestega suhtlemisega. Web 2.0 suurimaks väärtuseks peetakse sisu produtseerimise tavakasutajani viimist. Web 3.0 kombineerib Web 1.0 ja 2.0 suurimad väärtused ja lisab sinna tehisintellekti. Web 3.0 puhul aitavad masinad inimesi otsuste tegemisel ning nii sisu tarbimisel kui ka loomisel. Veebilehti nähakse ja kogetakse erinevalt, sest veeb ja lehitseja "näevad" meie eelistusi ja arvestavad sellega millist infot ja mismoodi seda meile kuvatakse. Näiteks uudisteportaalid oskavad kuvada just neid uudiseid, mille kohta on teada, et see meid huvitab.
annaabi.ee 
