kui nad suudavad seada ühtsed eesmärgid ja olla kokkuhoidvad oma rahvusega. Nii türklasi kui ka kurde süüdistatakse Rahvusvahelise Humanitaarõiguse paljude punktide rikkumises. Nimelt on türklased rikkunud paljusid inimõiguseid kurdide vastu- inimeste hukkamine, näljutamine, piinamine, ajakirjanike põhjuseta kadumine, riigist väljaajamine, külade pommitamised, diskrimineerimine, tagakiusamine jne. Türklased on põhjustanud ja neid on süüdistatud ligikaudu 3500 teada oleva tavaisiku surmas. Kurdid on teada olevalt põhjustanud ligikaudu 1200 inimese surmad. Türklased on pommatanud mitmeid kurdide külasid ning linnu, mille tagajärjel on hukkunud paljud. PKK on saanud minevikus otsest sõjalist abi Nõukogude Liidust. Sekkunud on konflikti ka erinevad inimõiguste organisatsioonid, nagu näiteks Human Rights Watch, kes on asunud kaitsma tsiviilisikute õiguseid. Konflikt on olnud väga pikk ning ei paista lähiajal ka lõppevat, Öcalan (PKK esimees) istub 1999
eesmärk. Ühiskond otsustab keelunormi kehtestada. Kehtestamise eesmärgiks peab olema mingi negatiivse tagajärje ühiskonnas ära hoidmine. Kõik keelunormid tahavad midagi halba vältida. Potentsiaalne normirikkuja mõtleb, et antud situatsioonis minu poolt sellisel viisil käitumine mitte Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 kedagi ei kahjusta, järelikult normikehtestamisel seda käitumist tegelikult keelata ju keegi ei tahtnud. Kiiruseületamise puhul tavaisiku puhul kehtib see näiteks. On teatav seos ka karistusõigusega. Karistusõiguse erinevate paragrahvide puhul meenub, et on osa paragrahve, kus tegu tunnistatakse kuriteoks, kui selle teoga on teatava suurusega kahju tekitatud. Kui kahju ei ole, siis pole tegemist kuriteoga. Aga neutraliseerimine laiendab karistusõiguses osaliselt rakendavat positsiooni kogu karistusõiguse üle. Võtab positsiooni, et niipea kui kahju ei ole, siis keelunormi võtta vaja ei ole
annaabi.ee 
