portfellis ei ole. Müüdavad aktsiad on laenatud. Investor eeldab, et tulevikus aktsiahind langeb ning ta saab aktsiad odavama hinnaga tagasi osta. Mujal maailmas kasutatakse riskide vähendamiseks marginaalkontot, kus investor hoiab tagatist. Juhul, kui turg liigub talle ebasobivas suunas ning investoril jääb vahenditest puudu, siis puuduv summa kantakse marginaalkontolt. Eestis üldjuhul lühikeseks müümist tavainvestorile ei võimaldata. Müügihind - Madalaim hind, millega on noteerija (turutegija, reeglina maakler) nõus väärtpaberit müüma. Väärtpaberi ostja (investor, turu võtja) ostab selle seega müügihinnaga. Noteeringutes on müügihind alati kõrgem kui ostuhind (nimetused on pandud lähtudes turutegija seisukohast). Müügioptsioon - Annab ostjale õiguse (mitte kohustuse) müüa teatud kogus väärtpabereid fikseeritud hinnaga
investoriteks on kommertspangad, suuremad ettevõtted ja kohalikud oamavalitsused. Atraktiivsust aitavad tagada kindlus, valitsuse poolt täielikult tagatud, likviidsus, võib müüa kommertsturgudel, kuigi on nad mõeldud hoidmiseks tähtajani. Neid võib omandada suurtes koguste. Neid emiteeritakse väga suurtes kogustes, emiteeritakse erinevate tähtaegadega. Negatiivne pool suhteliselt madala tootlusega. Lühiajaliselaenu sertifikaadid nende nimiväärtus on sageli tavainvestorile liiga kõrge (100 000 kr). Kasutatakse neid likviidsusabi eraldamiseks finantssektorile ja et elavadada ettevõtete osalust väärtpaberi tehingutes. 10 Deposiit sertifikaadid ehk CD Tegemist on suhteliselt kõrge nimiväärtusega väärtpaberiga. Kasutati, kui oluliselt hakkas vähenema deposiite pankades.Emiteeritakse väga laia tähtaja skaalaga. Mõnest päevast mitme aastani. Enamkasutuses on lühiajalised, kuna pikemaajalistel