Arenes ka riikidevaheline kaubavahetus, mida hakati kutsuma merkantilismiks. Muutus toimus ka katoliku kirikuga. Inimesi häiris ka katoliku kiriku kaugenemine algkristluse põhimõtetest. Algas reformatsioon e usupuhastusliikumine. Selle käigus paljastati kiriku tegelik pale, kuidas mungad elasid mittekristlike eluviiside järgi ja paavstide huvi oli pigem ilmalik. Reformatsiooni algataja Martin Luther pidas õigeks rahvuskiriku loomist. Peale reformatsiooni jõudis usk lihtsamini tavainimesteni. Peale reformatsiooni levikut algatas katoliku kirik vastureformatsiooni, mille käigus püüdsid siiski endist kirikutraditsiooni säilitada. Eesmärk oli protestantism kui väärõpetus ühiskonnast välja juurida. Kirik püüdis taastada kõikumalöönud moraali, selleks loodi jesuiitide ordu, mille liikmed pidid täielikult kuuletuma paavstile ja täitma rangelt mungatõotusi. Vastureformatsioon tekitas ühiskonnas segadust, kuid
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Selle artikli autor on Laura Coy Grainger-i ettevõtte sotsiaalse vastutuse protsessi üks vedajatest. Autor alustas oma artiklit sellest, et milline on olnud läbi aegade ameerika heategevus ja kuidas on see jõudnud tavainimesteni. Mis mind pani üllatama oli see, et kunagi aastatel 1970 hakkasid suur firmad mõtlema heategevusele ja läksid ise kohalikkesse kommuunidesse/küladesse/linnadesse suurte rahaliste tšekkidega. 80-ndatel hakkasid ettevõtjad aru saama, et heategevus ehitab olulisi suhteid ja positiivsed suhted annavad rohkem kui lihtsalt häid firmaväärtuseid. Firmad hakkasid mõistma, et „andmine on saamise
Et saada rohkem raha, on vaja rohkem inimesi mõjutada. Mis oleks parem vahend selleks, kui kasutada reklaamikunsti? Seda, mis oli omal ajal looming ja seletusviis, on kaasajal võetud eelkõige kasutusele kui massimõjutusvahend, siis tegelikult oleme me mingil määral tõesti veel omadega keskajas või teel sinna tagasi, nagu väidab Umberto Eco oma raamatus ,,Reis hüperreaalsusse". Sest just keskajal kasutati maalikunsti, et tuua tavainimesteni seda, mida jutustas piibel. Gooti katedraalides jutustati piiblilugusid skulptuuris ning ajapikku hakati kasutama suuremaid aknaid ning seinapinnad läksid väiksemaks. Akende vitraazidel oli kujutatud jällegi lugusid piiblist. Kasutati mitmeid võtteid, et isegi vitraazide läbi, seega läbi ilu ja kunsti, panna inimest aru saama jumalast ning tema rollist ning sellest, kui tähtis on jumala inimeste elus. Kui inimene uskus
annaabi.ee 
