Praegustes hübriidautodes on tihti rakendatud taastootvat pidurdamist, mille käigus pidurdusmehhanism muudab kineetilise energia elektrienergiaks ja salvestab selle auto akule. Mitmete mudelite puhul saavad akud toidet ka sisepõlemismootorilt. Hübriidajam vähendab kütusekulu, kusjuures see võib seisul langeda nullilähedaseks: sisepõlemismootor lülitub välja ja käivitub taas vajaduse järgi. Võrreldes tavaautoga on hübriidauto mõju keskkonnale väiksem nii heitgaaside kui müra suhtes ning tema mootor kulub aeglasemalt. Alates esimeste hübriidautode Honda Insight ja Toyota Prius turuletoomisest on nende populaarsus pidevalt kasvanud Eestis on oma hübriidajamit enim välja reklaaminud Lexus. Vesinikkütus Vesiniku kasutamine autokütusena on alles algstaadiumis ja selle suuna arendamise mõttekuse üle käib siiani tuline debatt
elektriautode osatähtsus moodustab 2015. aasta seisuga paraku suhteliselt kasina 0,1% kogu registreeritud sõiduautode mahust. Kuid prognooside kohaselt moodustab elektriautode turuosa 2020. aastal maailmas 6,3 protsenti. Autotootjad teevad aga pingutusi, leidmaks lahendusi, mis vähendaksid kulusid akudele ning sõidukitele üldiselt. Töö eesmärgiks ongi uurida ja analüüsida elektriautode ehitust, omadusi ning võrrelda seda tavaautoga. 4 1. ELEKTRIAUTODE EHITUS Elektriauto elektrisüsteem koosneb kahest komponendist: mootor, mis annab jõudu ning teisendab elektrienergia mehhaaniliseks energiaks, ja kontroller, mis kontrollib võimsust. Elektriauto tehniline struktuur on bensiiniautoga võrreldes lihtsam, kuna sellel pole vaja käivitusmehhanismi, väljutus- ega määrdesüsteemi, enamasti ka käigukasti ja mõnikord ka jahutussüsteemi
annaabi.ee 
