Sõltuvalt tegevusest võib oluliselt areneda tekstiloome (kirjanikud, pedagoogid, teadlased). Toodud seaduspärasused iseloomustavad kõne arengut juhul, kui "normile" vastavad nii sotsiaalsed kui ka bioloogilised tingimused. Tingimuste muutumine kas soodustab kõne arengut või vastupidi — pidurdab seda. Bioloogilised puudujäägid on vähemalt osaliselt kompenseeritavad pedagoogilise korrigeerimise käigus. Seejuures kehtib sama seaduspärasus, mis tavaarengu korral: tegevusest tuleneb vajadus kasutada kõnet mingis funktsioonis, funktsioonist tuleneb kõne sisu, sisu vajab aga vastavaid väljendusvahendeid. Lapse kõne areng jaotatakse keelevahendite omandamise järgi kolme perioodi: 1. Kõne-eelne periood (0.2.-0.11.). Nimetatud perioodil esineb lapsel kisa, 0.2.-0.5. vanuses koogamine ning 0.5.-0.11.-0.12. lalin. Viimane avaldub ka edaspidi, kuid siis juba koos lapse keeleliste väljenditega
Sellistele on vaja teha palju eelharjutusi. Lasta neil lastel teha kaldjooni. Eelkursuse perioodil vihikusse ei tehta numbreid. Sel ajal tehakse vihikusse mustreid. Näiteks teed kaks punkti ja lapse ülesandeks on tõmmata nende kahe punkti vahele joon ilma joonlaua abita. Teiseks on teha ruudu joon üle (mööda ruudu ääri), kõikvõimalike ornamentide (kergete) joonistamine mööda ruute. Tuleb arvestada, et see laps on kuskil tavaarengu 3 aastane laps. Väga oluline on teha koostööd kunstiõpetuse õpetajaga. Nt kui laps saab korralduse teha paberi keskele maja, maja kohale päike, maja kõrvale lilled ja teisele poole koer, maja ette aed, maja taha puu sellega kujundatakse kunstitunnis ruumisuhteid. Läbi selle pildi joonistamise kujundatakse ruumisuhteid lapse jaoks. Teed lapsele vihikusse ringi, lapse ülesandeks on teha ringi keskele täpp see võib olla lapse jaoks üliraske ülesanne
annaabi.ee 
