vähenda nende eksisteerimise staatust tähendusüksusena, sõnana. Seega - sõnal ei pea olema pikk iga või vormi ja tähenduse täpsus, et olla sõna ja läbi lüüa. Hääldus ja tähendus võivad muutuda suupärasemaks, mida rohkem inimesi sõna kasutab, see ei pruugi aga ka nii olla. Põhimõisteid: sõna III Sõna eksisteerimistunnused põhinevad siiski kahel alusel: Kellelgi hoolimata east või taustteadmistest on kasutada teatud autonoomne häälikute hulk lugematu arv kordi... ...viisil, millest saab aru vähemalt üks isik (näiteks lapse keelendid, mida kasutab ainult laps ja millest saab aru oma perekond). Sõna olemusest Sõna olemust annab kõige paremini edasi Mattehewsi esitatud arusaam, millele toetub ka EKG sõnaliigikäsitelu. Sõnal on kolm kuju: prosoodiline sõna (varem termin fonoloogiline sõna) grammatiline sõna (ehk üldiselt sõnaliigikäsitelu)
kasvu mõistmises on julgetest oletustest tulnud uudsed ennustused väga tähtsal kohal (91). 4.Julgus, uudsus ja taustteadmised (91-93). Kui üldiselt omaksvõetud ja kinnistunud teaduslike teooriate kompleksi mingil teadusloo etapil nimetada antud ajastu taustteadmiseks, saab öelda, et oletus on julge siis, kui see mida ta püüab väita, on ebatõenäoline antud aja taussteadmistest lähtudes (92). Oletuste julguse üle otsustatakse lähtuvalt asjasepuutuvatest taustteadmistest, nii võetakse need aluseks ka ennustusele: uudsed on nad siis kui neis sisaldub mõni ajastu taustteadmistest puuduv või koguni selgesõnaliselt välistatud nähtus (92). Ennem rääkisime, et teaduslikele teadmisele täienemisele aitavad kaasa kas julge oletuse kinnitamine või ettevaatliku oletuse väärakstunnistamine. Taustteadmiste mõiste kasutusele võtt aitab need kaks kokku viia – ühe eksperimendi tulemusena. Taustteadmised koosnevad ettevaatlikest
annaabi.ee 
