HOMEROS (pimelaulik) kirjutas kaks eepost ,,Ilias" (Troojast) ja ,,Odysseia" (Odysseuse seiklused), värsimöödus heksameeter. Esimene on kangelaslugu, söja ja vöitluste eepes. Teine jutustab rohkem inimeste elust, kuidas Odysseus koju läks. Mölema keskseks teemaks on Trooja söda. Teater Teatrietendus draama (tegevus) oli välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilaulludest. Etendused toimusid teatris. Teatri osad: orkestra näiteplats, theatron vaatamise koht, skenee taustdekoratsioon, proskeneenion eeslava. Tragöödiavöistlus ehk suur dionüüsia oli pidustus, kus omavahel vöistlesid uued tragöödianäidendid. Vöistlustules olid 3 autorit ja ühe koomilise satüürdraamaga. Vana-Atika komöödia naeruvääristab inimesi, kus keelepruuk oli vaba, rövetsemine ja erootilised naljad kuulusid asja juurde. Käsitletakse kaasaega. Erilise pilke alla langesid vöimukandjad, nt Perikles. Enamasti käsitlesid tragöödiad inimeste ja
sammude põhjendamisele. Silmapaistvaim luuletaja oli Pindaros, kes juba oma eluajal ei suutnud kõiki tellimusi täita. Tema kuulsaimad teosed olid OMvõitjatele pühendatud ülistuslaulud. Teater Kujunes välja Dionysose pidustustest. Etendused toimusid vabas õhus, hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskel asus poolringi või ringikujuline näiteplats orkestra (lava), selle taga lavakonstruktsoon skenee (taustdekoratsioon ja kuliss). Esinesid ainult mehed, kes kandsid maske. Olid zanrid komöödia ja tragöödia. Komöödiad pilasid tavaliselt igapäevast poliitilist elu; tragöödiad põhinesid aga tuntud mütoloogilistel süzeedel. Tragöödia sisu oli seega üldjoontes teada, kuid oluline oli hoopis inimestele anda õpetlik iva. Kuulsaim 5. saj kirjanik Aischylos pani oma tegelased olukorda, kus neil tuli oma eellaste kuritegude eest makses ise uusi kuritegusid täide saata
annaabi.ee 
