Telgjas järjepidevus — ühe ja sama sündmuse kaht järjestikust momenti Liikumispõhine järjepidevus — esimeses plaanis omistatakse liikumisele; määratletakse suund ja kiirus Teopõhine järjepidavus Pilgupõhine järjepidavus — esimeses plaanis miski, mis osutab Algselt lõigati filmilinti käsitsi: • Lineaarne — mehaaniline montaaž, kõik tuleb teha järjest, parandada pole võimalik • Mittelineaarne — tänapäeval kasutusel, montaažitööd saab hiljem parandada Taustatekst ja tsitaat on kaks eri helikeskkonda: • Kestvus → tähelepanuvõime → 40 sec • Signaal → taust → kaja • Kaja on raske eemaldada, kerge lisada ———————————————————- Visuaalne narratiiv: Narratiiv — suhestumine (luuakse seoste kimp) Narratus — jutustamine Narratiiv on kultuuriline artefakt: • Narratiiv peab olemas olema — me konstrueerime midagi ehk ehitame • Lugu on loodud maailm. Iga lugu on fiktsionaalne
Kaks esimest raamatut mängivad klassikaliste luulekonventsioonidega, kuid mingis mõttes mängivad ka nii, et keeratakse vint üle. Uue kirjanduse revolutsiooniline tuum hakkab väljenduma 1993nda aasta raamatus. Hämmingu punkt on see, et kõnetamise subjekt hakkab hajuma – luule mina ja tekstuaalne iseseisvus puuduvad tihti. 90ndate alguses Krull kuulutab Kristevalt laenatud paatost: tekstis peavad saama sõna allkeeled. Paljusid Krulli projekte saadab mingi taustatekst – on mingi tekst või piltidekollektsioon, mis inspireerib kirjutama. Kui uuemat otsa vaadata luules, siis Krull on ikka 21.sajandil muutunud normaalsemaks luuletajaks. Kui tõlgenduslikke probleeme võib alguses rohkem olla, siis „Veel ju vist“ toeses pole mingit probleemi. Sõnad veel, ju ja vist korduvad tekstides pidevalt. Kivisildnik (Sven Sildnik; s1964) 1989 (1990) Märg Viktor 1996 (1990) Eesti Nõukogude Kirjanike Liit – 1981.aasta seisuga, olulist
annaabi.ee 
