eeskätt inimesi ja institutsioone identifitseerida. Tavaliselt on see kas täiend nime ees, täiendlauselühend või täiendkõrvallause. Selline identifitseeriv info peab olema minimaalne ja asjassepuutuv, mis aitab lugejal aru saada, kes on kes ja kuidas ta seostub käesoleva sündmusega. Põhimõtteks on, et sellist infot ei esitata omaette lõiguna ega ka mitte omaette lausena. • Iseseisev taustaosa koosneb tüüpiliselt ühest lõigust pärast teema-arendust. Kui loos on mitu alateemat, siis käib taustaosa üldjuhul kõige tähtsama alateema kohta. Kõige sagedamini esitab taust sündmuse eellugu, harvem ütleb, kes on kes, veel harvemini kõneles teistest analoogilistest sündmustest. Taustosa vormistatakse tavaliselt autoritekstina, ilma tsitaatide ja parafraasideta. Vajadusel võib lisada allika, kust info
• Neljanda rühma moodustavad „head lapsed ja pahad lapsed“. Teatud inimeste suhtes tekivad teatud muljed. • Viienda rühma moodustavad naised, eriti karjäärinaised, kes tulevad meeste aladele. Kirjalikud allikad Kirjalikud allikad moodustavad väärtuselt reporterile endale järgneva rühma. Kirjutava uudise seisukohast saab jagada allikad kaheks: osa on sellised, millest ajakirjanik teeb uudise (sisaldavad uusi fakte); ja osa on sellised, mida kasutatakse taustaosa kirjutamiseks valmistudes allika kohta info hankimiseks. Tausta jaoks kasutatakse kirjalikke allikaid enim. Kirjalikke allikaid võib jagada ka nii, mis ei ole uudisena kirjutatud, ja sellisteks, mis on juba uudisena kirjutatud. Esimene grupp koosneb erinevate asutuste dokumentidest. Teine grupp jaguneb kolme põhiliiki: teabeagentuuride lood, pressiteated ja eelnevad samateemalised uudised. Olulised allikarühmad. Kirjalikke allikaid kasutatakse vähe. Puudub tekstiarhiiv ja
annaabi.ee 
