Muud erijoontega uudised Pisiuudised – ajaleht jagab need tähtsusest 3-4 rühma. Olulisemad saavad parema koha ja rohkem mahtu. Neil on üldised pealkirjad: kuriteod, õnnetused jne. need pole nii olulised, aga on „söödavad“, tänu millele lugeja vaatab ka pikemaid uudised. Nädalalehe- ja ajakirjauudised – oluline on uudise värskus ja uudiste keskseks on päevaleht. Päevalehtede tekstide põhiosa moodustab uudised. Arvamuslugusid on vähe. Nädalehed on olulisemad taustalood, pikemad artiklid, olemuslood, uuriv ajakirjandus jne. pikema uudiste spetiifika määrab ära kaks tegurit: ei saa arvestada olulisena uudiste värskust ja see ei ole tavaliselt ainult ainus infoallikas. Nädalalehel on omad erijooned: pehmed uudised, pikemat protsessi peegeldavad uudised. Annavad pikema ja detailsema pildi sündmustest. Seotud uudised – suur osa uudistest räägivad ühest sündmustest. Lisaks sellele võib ajaleht seostada erinevaid uudiseid omavahel
- Juhtlõik kirjutada kohe korralikult valmis. Kui juhtlõik on valmis, siis on ka suur osa uudisest valmis. Aega kulutada. - Igale loole pole võimalik head juhtlõiku kirjutada ja seega ei toh kogu oma aega sellele kulutada. - Juhtlõik tuleb mitu korda ringi kirjutada. - Huviloo võib kirjutada juhtlõigu järel, kuid valida kõige viimasena, siis kui uudise muud komponendid on paigas. 2. Kava tegemine. Läbi mõelda, milline on teksti struktuur: alateemad, tähtsusjärjekord, taustalood. - Kava koosneb lausetest, mis toovad välja alaosad ja alateemad. Laused peavad olema väited, mitte küsimused. Kavapunktid on vastused autori küsimustele. - Kava jaoks tuleb kasutada konkreetseid sõnu ja vältida üldise tähendusega sõnu. - Kava tuleb teha kirjalikult. Sest muidu tuleb kava udune. Kirjalikku kava on vaja pikemate ja keeruliste lugude puhul. - Kava annab plaani edasiseks tegutsemiseks. Kui tekib uudis mõtteid, siis tuleb need panna sobivatese kohtadesse. 3
annaabi.ee 
