peatähelepanu inimgruppide astmeti paigutamisel terviklikku ülesvõttesse. Uudse temaatikaga ja ööelumuljete vahetus täätlusega kuulub see pilt Toulouse-Lautreci tähtsaimate teoste hulka. Toulouse-Lautrec kuulus Moulin Rouge'i püsiklientide hulka ning ta istus seal ööd läbi, tarbis kangeid jooke ja joonistas. Võrreldes tema varasemate tantsijate kujutamisega, muutus ajapikku detailiderohkemaks ning see kaotas piltidelt taustalise iseloomu. Näiteks on Toulouse-Lautreci üks sellistest töödest ,,Moulin Rogue'is: kaks valssi tantsivat naist". Sellest tööst ilmneb selgesti, et Toulouse-Lautrec tundis lokaali külastajaid paremini kui kunagi varem. Lõbumajade külastamine kuulus lahutamatu osana Toulouse-Lautreci ellu. Bordellid olid ideaalseks kohaks, kus ta sai rahuldada oma lõputut soovi vaadelda inimesi alalise kliendina võis kunstnik seal lõbunaiste elu uurides ja jäädvustades veeta nädalaid. Nii
nende heade omaduste vahel ning harmoonia ruumilises konfiguratsioonis. Mida enam leidub elementidel omavahelisi kooskõlalisi sarnasusi, seda harmoonilisem on kompositsioon. Sarnaste vormide kasutamisel peitub ka oht ühetaolisuse tekkeks. Seda aitab vältida valitud motiivide ning vormide varieerimine. Reaalses ruumis on alati olemas mingisugune taust, mis tuleb omakorda sobitada kokku olemasoleva vormiga, saavutamaks harmooniline kooskõla. Taustalise lisanduvad looduslikud nähtused, mis sageli mõjutavad otseselt terve ala kujundust. Maastikujunduslikus kompositsioonis kasutatakse järgnevaid printsiipe: proportsionaalsus ja mastaabilisus, sümmeetria ning tasakaal, rütm, kontrast, domineerivus, maitse, värvus, faktuur, valgus. Spetsiifilise vahendina lisanduvad perspektiiv ning vaated. Proportsionaalsus seostub vormi suuruse ja kujuga. Kompositsooni osad peavad teatud reeglipära jälgides olema
annaabi.ee 
