vaid tegemist on spontaanse hüpermnestilise protsessiga (hüpermneesia ehk liigmälu), mis ajus toimub vastusena erinevatele stiimulitele ja meenutamisele (MH Erdelyi, 2010). See teadmine per se ei anna meile siiski alust hüpnoosi kasutada, kuna peab vältima kõiki selliseid stiimuleid, mis võivad tekitada hüpermnestilisi mälupilte. 2.2. Hüpnoosi praktiline kasutamine tunnistuse saamiseks Soomes on antud valdkonnaga tegeltud pikalt ja põhjalikult. Siiski ollakse taunival seisukohal ja ei soovitata hüpnoosi kasutamist ka eeluurimises. Ainsaks erandiks ehk juhtumid kus uuritav on täiesti erapooletu ning ka siis üksnes meetodina, millega saab parandada keskendumist ja meenutamist. Sellisel juhul on soovitatud järgida täpset protseduuri ja järgnevaid kriteeriume (S. kallio, 2004, lk 153): · hüpnoosi viib läbi erapooletu psühhiaater või psühholoog (uurija), · uurija pole seotud kummagi vaidleva osapoolega,
· vepsa: kul´ik, pl. kul´ikod (vrd vn kulik `noormees, kes käib istjatsitel kaetud näoga; lõbustab teisi ja räägib peenikese häälega'; V. Dalil: kuljazki `jõulusant' < kuljas `kuradike, veevaim' < komi kul `paha vaim, veehaldjas'); vrd. eesti koll ja soome kolja `hiiglane'. 15. Kirjelda ajalooallikates korduvaid tunnusmotiive, millega kirjeldatakse läänemeresoome rahvaste paganlikke pühapaiku. Üldiselt ollakse taunival seisukohal kui asi puudutab hiiepuid ja nende mahavõtmist. See on justkui keelatud tegevus, mis võib enesega õnnetuse kaasa tuua. Välja arvatud juhul, kus see on kristlikule maailmavaatele jalgu jäänud ning kunagise püha puu langetamises nähakse pigem head tegu. Folkloristikas on teada, et jutustamise situatsioon ja selles osalejad mõjutavad jutustatavat; seetõttu on täiesti võimalik, et olenevalt koguja meelestatusest informandid
annaabi.ee 
