Vürst Igori lugu peegeldab autori jaoks Kiievi-Vene killustamise tagajärgi ja leinab taga ühtset Venemaad, kutsub vürste ühinema välisvaenalste vastu ja taastama kaotatud ühtsust. Selles teoses peitub ka kriitiline suhtumine vürst Igorisse kui ühtsuse lõhkujasse, kuid samas ülistab autor Igori rüütliomadusi ja teeb temast terve Venemaa eest võitleja. Igatsus kaotatud ühtuse järele toob teksti hulgaliselt motiive ja kujundeid rahvaluulest, tollal juba taunitavast paganlikkust. Teoses esinevad vanavene jumalad, kosmogroonilised sümbolid, hingestatud loodus. 2 N. Lukina Nii ühendab autor Igori konflikti polovetsidega kõrgesihiliseks üleüldiseks võitluseks ning paneb seda võimendama looduse ja loomad. Autor hindab teoses sündmusi, tutvustab vürstide suguvõsa, ennustab
tähelepanu; püüab vahel teisi abistada ja lohutada; tal on mõningane ett ekujutus teiste inimeste tunnetest ja mõtetest; osaleb lühikest aega ühistegevuses eakaaslastega, kuid eelistab üht mängukaaslast rühmale; arvestab reegleid mängudes ja tegevustes, mida juhib autoriteet; saab aru lihtsamatest seltskonnas käitumise reeglitest ning järgib neid igapäevasessuhtluses; saab aru valetamisest kui taunitavast käitumisest; huvitub võistlusmängudest ning tahab olla edukas. Viiendal eluaastal: Laps hakkab rohkem huvituma elust väljaspool perekonda, kuigi kodu ja vanemad on talle endiselt väga tähtsad. Viieaastane suhtleb põhiliselt kõne vahendusel. Ta on vestlusse lülitudes tundlikum ja adekvaatsem ning arvestab erinevaid partnereid (nt suhtleb ta sõbraga vabamalt kui võõra täiskasva nuga). Laste omavahelises suhtluses on dialoog veel mitmeteemaline, vahel valitseb ka monoloog
annaabi.ee 
