Maailm on vanasõnades karm ja vaenulik keskkond, kus halba leidub rohkesti, head aga jätkub vaid vähestele. Töö ja vaev selles maailmas on paratamatu. Teatakse, et suhtlemises kehtib üldine tasakaalureegel: kuidas sina teistega, nii teised sinuga. Igal sammul tuleb teha ka kompromisse. Tuntud vana on parem kui tundmatu uus. Loomulikud väärtused esmajoones tarkus ja hea tervis on vanasõnades hinnatumad kui vara ja rikkus. Kõige taunitavamad pahed on need, mille tõttu inimene ise endale kahju teeb: pillamine, rumalus, kurjus. (A. Krikmann ,,Ütlusfolkloor", ,,Regivärsist netinaljadeni" lk 9899)3 3 M. Metsvahi, Ü. Valk 2005 ,,Regivärsist netinaljadeni" Tallinn: Kirjastus Koolibri Vanasõna päritolu Vanasõnad kuuluvad suhteliselt kergesti keelepiire ületavate zanride hulka. On olemas ütlusi, mida tuntakse täiesti rahvusvaheliselt, võiks öelda koguni
teha ka kompromisse. Passiivsus ja ettevaatus on läbilõhki ohutumad kui kui aktiivsus ja liigne usaldamine, kuid ka õiget hetke maha magada pole kasulik. Tuntud vana on parem kui tundmatu uus. Parajus ja mõõdukus on kõiges parim taktika. Rikkad ja vägevad võivad endale palju lubada, kuid Jumal ei lase pikka puud taevani kasvada ja kõrgelt kukkudes saab kõva hoobi. Loomulikud väärtused -- esmajoones tarkus ja hea tervis -- on vanasõnades hinnatumad kui vara ja rikkus. Kõige taunitavamad pahed on need, mille tõttu inimene ise endale kahju teeb: pillamine, rumalus, kurjus. Kui püüda vanasõnade mailmavaatelised peatunnused üldistavateks märksõnadeks kokku võtta, siis oleksid need märksõnad: pessimism, egotsentrism ja enesekaitse, konservatism ja mõõdukus. 13
annaabi.ee 
