talle õiguse maailma valitseda. Moraal on seadusest sõltumatu • Judaismi eetika keskne küsimus on seaduse ja moraali vahekord, tänapäeval eelkõige judaistliku religioosse eetika ja tavamoraali vahekord: • Mil määral peaks kumbki mõjutama juudi toimimist, kuidas saavad juudid säilitada oma eripära, elades koos "paganatega" ja aktsepteerides nende seadusi. Vaesusel pole erilist vaimset tähendust • Varanduse kogumist ei taunita. • Antisemiidid kujutavad juute omakasupüüdlike ja rahaahnetena. • Judaismi eetika ajaloos rõhutatakse isetut ja universaalset moraalsust just perioodidel, kui juutidel on vähe maiseid huvisid, mida kaitsta. • Seevastu, kui juudid on ühiskonnas heal positsioonil ja omavad võimu, kaldutakse õigustama omakasupüüdlikumat käitumist. Hoiakut maise vara suhtes iseloomustavad Talmudis neli vaatenurka • "See, kes ütleb: "minu on minu ja sinu on sinu,"
Mitte jõus pole tõde, vaid tões on jõud. Ajalukku tagasi vaadates leidub küllalt näiteid, kus eesmärgini jõudmiseks kasutatakse jõudu. Maailmas on väheseid riike, kus poleks võimutsenud vägivald. Üldiselt on selleks sõda, esineda võib ka teatud rahvusgruppide vastu suunatud liikumist, näiteks genotsiidi, kus füüsilist väärkohtlemist ei taunita vaid õhutatakse. Tekib küsimus, miks tõde on parem, kui jõu kasutamine? Hea ja kurja võitlus on kestnud sajandeid. Kumbki neist ei ole peale jäänud. Sama olukord on ka tõe ja jõu vahel, kus kumbki ei anna alla. Oleks ideaalne, et nad koos eksisteeriksid, kuid elus ei juhtu seda sageli. Ajaloost näiteid võttes on mõlemad vahelduva eduga peale jäänud. Kord on see jõud, mis muudab riikide vahelisi suhteid sajanditeks. Teisalt on peale
ehitama. Põhisündmuseks oli ÜRO loomine. Loobutakse mõistest "sõda" ning võetakse kasutusele "relvastatud jõuga ähvardamine" (nt Austria Anschluss uus ärahoidmine) ja "relvastatud jõu kasutamine" (,,use of military force"). Muutus toimus selles suunas, et : - jõuga ei tohtinud enam ka ähvardada - sõjale kui ebamäärasele sõnale anti täpsem tähendus relvastatud jõu kasutamise näol. Hakati lähtuma tulemist samamoodi ei taunita sõjaga ähvardamist, kui tulem võib olla sama mis sõjategevuse korral. ÜRO põhikiri /harta · art 2 lg 4 relvajõuga ähvardamine ja relvajõu kasutamine ei ole lubatav kõik riigid hoiduvad jõuga ähvaradamisest ja kasutamisest mõne teise riigi vastu. See tuli ka Nürnbergist, seoses Tsehhoslovakkia ja Austria okupatsiooniga, mis ei olnud otseselt sõjategevus. Kuid kiputakse viitama, et sõdu see ju päriselt ära ei kõrvalda. Et
annaabi.ee 
