Omandavad ka sõnu. Arvuti abil on ka proovitud seda teha. (Sööb sidrunit, vajutab klahve sitt ja apelsin) Inimahvid on olnud Aafrikas kusagil 35 milj aastat tagasi. Üheks tuntumaks varaseks inimahviks peetakse Prokonsulit. Esimene inimahv jõudis Euroopasse u 14,5 milj aastat tagasi. Arvatakse, et nad tulid Lähis-Ida kaudu. Griphopithecuse hambaid on ka leitud, üsna ahvised, neid ei peeta otseseks esivanemaks. Australopithecus on eesti keeles lõunaahvlane. Lõuna-Aafrikast Taungist avastati Austraalopiteekide beebi, mis ei saanud eriti tuntuks, kuna oldi veendunud, et hoopis Inglismaal oli inimese eellaane Piltdownis leiti kolju ka. Kolju eripära oli selles, et tema ülaosa oli tavalise inimese koljule väga sarnane, kuid alalõualuu oli nagu inimahvi oma. Taungi beebil oli vastupidi. 1953. aastani (41 aastat) kestis see uskumine, kuni üks arst hakkas seda uurima ja avastas, et tegu on võltsinguga. Üpris palju luid on leitud
a). Kahe või kolme isiku jäljed. Jäljed on u 3,7 milj a vanad ning väga sarnased inimese omadele. Üks Australopithecus afarensise leid on tuntud vanima perekonnana. Leid saadi 1975. a Hadarist Etioopias, vanus 3,2 milj a. Leid koosnes 13 erivanuselise isendi luudest. Hilised australopiteekused Neist vanimad olid Australopithecus africanused, leide saadud mitmelt poolt Lõuna-Aafrikast. Elasid 32 milj a tagasi. Luuleiud saadud karstikoobastest. Esimene leid 1924. a Taungist. Kolju kuulus 56 aastasele lapsele, saigi tuntuks kui Taungi laps. Australopiteekused said varem küpseks Taungi laps võis olla 3 aastane. Taungi lapse vanus oli 2,82,6 milj a. Sellel koljul mitmed ahvilikud ja inimlikud tunnused läbisegi (nt inimlikud hambad, ahvilikult väike ajukolju). Kolju leidnud Raymond Dart oletas, et tegu oli kahel jalal kõndinud isendiga ning andis talle nimeks Australopithecus africanus ehk Aafrika lõunaahv.
annaabi.ee 
