Hiljem ehitasid keisrid neid iseendile. triumfikaari armastati ikka isegi siis kui enam ei olnud lahinguid. Rooma ehituskunst oli väga inseneri tehniline kunst, stiililiselt midagi juurde ei andnud. Näiteks Pont du Gard - veejuhe. Tõi Rooma linna vee Alpidest (vasktorud, veekraanid, purskkaevud, puukraanid pärinevad siit). Pont du Gard plussiks oli, et ta varustas linna veega, ta oli suur kanal. Miinuseks oli see, et põuaga ta kuivas ära ning oli taudidele ja epideemiatele avatud. Suured kaared iseloomustavad Pont du Gardi. Kaare ladumine pärineb mesopotaamlastelt. Hakati laduma mõlemale poole telliskividest rida, tehti puitkonstruktsioon, mis hoidis kaart koos. Laoti kaar ja kaare võti oli trapetsi kujuline lukukivi. Kui segu oli kivistanund eemaldati puitkonstruktsioon. Lukukivi eemaldades kukub kaar kokku. Colosseum on Rooma keisrite teater. Ringikujuline teatrihoone, keskel areen, kus toimusid ka
Võõrvõimu all vajati identiteedi hoidmist eriti. Samas võimaldas ajalooteema kirjutada stagnaaja probleemidest, mille otsekirjutamist takistas tsensuur. Kirjutati eesti kultuuriloo tuntud ja vähetuntud suurkujudest (Kross) ja eesti talurahva minevikust (Traat, A. Beekman). Erinevalt 1890. ja 1930. aastatest ei kujutatud Eesti mineviku heroilisi aegu: võitlust ristirüütlitega, ülestõuse jne. Keskenduti Eesti ümber ja pinnal toimunud võimuvõitlustele, sõdadele ja taudidele, venestamisajale 19. sajandil. Tegelased asetati keerulistesse olukordadesse, kus pandi proovile nende püsimisvõime ja vastupanujõud. Kujutatavates situatsioonides ilmnevad tegelaste visadus, jonnakus, praktilisus, kavalus jne. Sellega aidati kaasa eesti rahvusliku ja kultuurilise identiteedi kasvatamisele. Dokumentaalne alge oli tugev, tegelasteks on tihti ajaloolised isikud, kirjanikud uurisid arhiivides ürikuid ja dokumente ning eksponeerisid teoses kasutatud allikaid.