Elanikkond ise ning eriti kirikuisad pidasid aga taudide ja ikalduste põhjusteks üsna naljakaid asju, näiteks vähest Jumalale kuuletumist. Nälg ajas talupoegi linna peitu, sest ,,linna õhk teeb vabaks", mis tähendas Tallinnas kehtiva Lüübeki õiguse järgi aasta ja ühe päeva varjul olemise järel vabaks saamist teoorjusest ja maksudest. Kahtlemata olid põgenike varjamisest huvitatud laevnikud ja kaupmehed, kes said omale odava tööjõu. Autor märgib ära ka eriti rasked taudiaastad, mis langevad Rootsi ajale. Imelik tundub, et Rootsi valitsus keelas raskel ajal vilja veo siia. Hoopis vastupidi, siit koguni veeti vilja välja, et toita näljaseid Rootsis ja Soomes. Näiteks 1696.a. saadeti Tallinnast, Pärnust ja Kuressaarest Rootsi ja Soome mitukümmend tuhat tündrit vilja. Esmakordne katku mainimine on samuti seotud võõrvallutajate sissetungiga. Ka Põhjasõda tõi külakostiks katkupisikuid kui maa oli vaevalt toibunud eelnenud näljahädast ja surmadest
Vene allikates peab alati arvestama selle nihkega, et tuleb juurde liita 5508. Venemaal algas uus aasta 1.detsember. Kohanimed Eesti kohanimed nagu tänasel päeval. Naaberalade kohta eestipäraselt, teaduslikult ikkagi õigesti, Läti nimed lätipäraselt jne. Ingerimaal kaks vormi, soome- ja rootsipärane. Rahvastik ja asustus 16.-17. saj. Suured rahvastikukaotused sõjad, epideemiad, ikaldused, loodustingimustest tekkinud näljahädad. 1566, 1570-71, 1577, 1580, 1591 taudiaastad. 1583. aastast uue sajandi alguseni rahuperiood, 1590-1595 küll Vene-Rootsi sõda, aga mitte nii suure intensiivsusega. 1558-1583 raske periood rahvastikus. 1600. aastast algav on sisuliselt rahvastiku katastroof, sõjategevus 1600-1625, Altmargi rahu 1629. Lisaks sõjale, 1601-1603 kestab raske rahvastikukaotuse aeg, kõigepealt suured ikaldused, nälg, epideemilised haigused inimestel ja loomadel, suremus suurem 1602-1603. Eesti ala saab toibuma 1625. aastast
annaabi.ee 
