et Edise oli kohaliku muinasvanema elukohaks. Edise keskajal 18. sajandi kroonik Arndt märgib, et Edise linnus ehitati 1293. aastal ordumeister Bodo von Hohenbachi poolt. Edise vasall-linnuse ajaloolise õiendi autor U.Hermann suhtub sellesse väitesse kriitiliselt ja arvab, et Arndt laenas selle mõnelt varajasemalt kroonikult, nagu fantaasiarohke Jürgen Helms. Sama vähe on usutav Arndti teade, nagu oleks XIII saj lõpul Edise kuulunud Taubedele, sest Taubesid mainitakse ürikuliselt alles hiljem. Esimene usaldatav teade pärineb 1346. aastast, mil Edise kuulus koos Kukrusega (Ettis et Kucris) Nykolaus de Oyes´i nimelisele aadlimehele. Samal aastal müüsid taanlased oma Põhja-Eesti valdused Saksa Ordule. Vahetult enne seda (4. aprillil 1346) läänistas Taani kuningas Valdemar IV Edise küla koos mõisaga Hinke Moorile. Nimetatud mõis asus tookord Revino külas (in villa Reyenalle). Seda kohta tunti veel 19.
poolt 1696-98 Viru rannikule ehitatud Aa ning Gustav Christian von Der Pahleni poolt 1697.aastal alustatud Palmse. Ehkki plaani- ja ruumilahenduse poolest pilt 10 paistavad mõlemad maardule väga sarnased, leidub kummalgi ka erijooni. (Kodres, 2005) lk 218-219 Maardu mõisa kohta võib ürikutest leida andmeid juba 1389.aastats. Alates 1529.aastast kuulus mõis von Taubedele. 1647.aastal kingiti mõis rootsi feldmarssalile Lennart Torstenssonile. 1662. Aastasl sai mõisa valdajaks Jacob von Höppener, kelle valduses oli mõis siiskis ainult aasta. 1662.aastal ostis selle Riia kuberner kindralmajor Fabian von Fersen. Tema juhtimisel asuti püstitama uut peahoonet. Mõne aasta pärast valmiski barokne kahekorruseline kivist peahoone, mis üldjoontes säilinud tänaseni. Põhjasõja pöördelised sündmused ei jätnud puudutamata ka 1715
annaabi.ee 
