Ühes juhtmotiivis võib näha rüütliromaanides mõjuka daamikultuse teema peegeldusi. Venelaste kangelaslaul ,,Lugu Igori sõjaretkest" on loodud XII teisel poolel. See oli üleminekuaja teos. ,,Laul Igori sõjaretkest" jutustab sellest kuidas Novgorod-Severski vürst Igor alustas retke polovetside vastu kuid nende malev purustati ning esmakordselt Vene ajaloos langes vangi korraga neli vürsti. See teos vajus kauaks unustuste hõlma. Peale tatarimongoli vallutusretki oli ales vaid üks kasikirjaline versioon teosest, mis avaldati tõlkega uuemasse vene keelde 1800.aastal. Ainus käsikirjaline eksemplar põles ära 1812.aastal Moskva tulekahjus. Sarnasusi neil neljal kangelaseeposel on palju neis sõditakse kellegi vastu, kõigis neis leidub ka reetmist, kangelased on nagu ikka au sees ja nende soove täidetakse näiteks nagu siis kui Rolandi laulus palus Karl jumalat, et ta peataks päikese. Ning Jumal ka tema soovi täitis
See oli üks põhjus miks Venemaa sattus tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille silmapaistvamaks välistunnuseks on sibulkuppel. (nt. Kiievi Püha Sofia kirik, Dimitri kirik Vladimir). Kasutati väga palju puuskulptuur kaunistusi, kujutati pühakuid, fantastilisi loomi. Maarja kirik Neeli jõe ääres. Väga omapärane ehitusstiil Novgoridis. Kaheks ja pooleks sajandiks jäi Venemaa range tatarimongoli itke alla. Pääses sellest 1480aastal. Selle vabastamisega tegeles põhilisel suur vürst Ivan 4'jas. Tema hakkas koondama enda alla väikesi vürstiriike keskusega Moskvas. Pärast Teise Maailmasõja itket sai Venemaa uueks keskuseks/pealinnaks Moskva. Ivan 4'jas kutsus palju ehitusmeistreid Itaaliast. Tänu Itaalia meistritele tekkis omapärane ehituskunst, mis oli seotud itaaliavene stiil (arvestati vene iseärasustega)
annaabi.ee 
