metesse antud situats. Varieer. ebakindlusest absoluutse veendum. · Tegevus tagajärg, hinnat. tõenäosust, kas edukas esinem. viib teatud tagajärgedeni. Anal. teis- te kogemusi, hinnat. riskimäära ja progn. teiste in. võimalikke reakts. · Valents e. olulisus kujuneb samalaadsete tegevuste omavah. võrdl. Oodatud tagajärgede ja ta- sude väärtus antud in. Kui kättesaadavad tasud on huvipakkuvad, siis on kõrge valents. Ümbrit- sevast keskk. pärinevaid tasuliike nim. välisteks ja in. sisemiste tunnetega seonduvaid sisemis- teks tasudeks. Suuremaid pingutusi tehakse sisemise tasu ajel, välise tasu mõju sõltub palju nende olulisusest konkr. juhul konkr. isiku jaoks. Motivats. tekib siis, kui kõrge valents seost. konkr. situats. 2. Mõjutuste teooria tugin. prints.: in. tahab korrata pos. kinnitust leidnud tegevust ning püüab vältida soovimatuid tulemusi esilekutsunud tegevust. Juhtimise seisukohalt on 2 tüüpi mõjutusvahendeid: · pos
Analüüsitakse teiste kogemusi, hinnatakse riskimäära ja prognoositakse teiste inimeste võimalikke reaktsioone. Valents ehk olulisus. Kujuneb samalaadsete tegevuste omavahelisel võrdlemisel. See on tagajärgede ja tasude väärtus antud inimeste jaoks. Arvestatakse mitmesuguste tasudega, kuid ka võimalike negatiivsete tagajärgedega. Kui kättesaadavad tasud on huvipakkuvad, siis on tegemist kõrge valentsiga. Ümbritsevast keskkonnast pärinevaid tasuliike nimetatakse välisteks ning inimeste sisemiste tunnetega seonduvaid sisemisteks tasudeks. Suuremaid pingutusi tehakse sisemise tasu ajel, kusjuures välise tasu mõjul sõltub palju nende olulisusest konkreetsel juhul konkreetse isiku jaoks. Motivatsioon tekib siis kui kõrge valents seostatakse konkreetse situatsiooniga. 4.5.4.4. McClellandi teooria Teiseks laialdaselt levinud vajaduste teooria alusepanijaks on David McClelland. Ta sõnastas teooria, mille
annaabi.ee 
