vanglateemalisi raamatuid lugemata. Enda elus selliseid olukordi nagu selles raamatus oli loomulikult ei ole ette tulnud ja loodetavasti ei tule kaa. Minu hinnangud, järeldused, üldistused: Raamat kirjeldas selleaegset vanglaelu päris hästi: Üksluisis, rutiin, igavus, füüsilised karistused, ranged reeglid ja nende külm eiramine, kõiki oli võimalik ära osta, kõike sai endale hea tahtmise korral (juhul kui ikka raha oli) hankida jne. Vanglasse sattuda ei tastu, see pole koht, kus oma niigi lühikest elu raisata. Kas autor lahendas probleemid, mida ta elu kohta näitas? Ei, ta oli aadlik. Aadlikke vanglas ei austatud. Enamik ei võtnud teda lõpuni päris omaks, kui kellegiks enda seast-- Ennem aadlik, vanglas aadlik, pärast aadlik ja elu lõpuni aadlik. Lisaks sellele oli ta lihtlabane vang, mida tal ikka kogu selle süsteemi vastu teha oli...? Kuidas hoiab autor üleval huvi?
Klassitsistlikus stiilis on paljud mõisahooned. Varaklassitsistliku kujundusega olid näiteks Saue ja Rägavere mõisahooned. Kõrgklassitsismi esindavad Saku, Raikküla, erakrodselt suurejooneline Riisipere jt. Tartu kesklinn oli enne II maailmasõja purustusi klassitsistliku ilmega, mille ta oli saanud pärast 1775. aasta tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802 aastal. Mõned suurepärased klassitsistlikku arhitektuuri näited leiduvad Tartus õnneks ka preagu. Tastu Ülikooli ajaloolistest hoonetest on kõige tähtsamate (peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn) autoriks oli arhitekt Johann Wilhelm Krause (1757-1828). Peahoone kuue dooria stiilis sambaga töötas Tallinnas linnaarhitektina sakslane Carl Ludwig Engel (1778-1840), kes kavandas linnaehituslikult silmapaistva hoone Kohtu tn 8. Klassitsistlik arhitektuur Soomes. Klassitsistliku ansamblikujunduse ilusaks näiteks on ka Helsingi Suurkirik ja selle esine väljak. Soome sai 19
annaabi.ee 
