tult saadakse kahe kihiline lahus. Antud temperatuuril on mole- 5.1 Keemilise termodünaamika põhimõisteid. Eristatakse kolme staadiumit: a) ahela teke b) ahela kulg c) ahela mad lahused küllastunud. Tavaliselt temp-ri tõusuga vedelike vas- Reaktsiooni seaduspärasusi võimaldab avaldada keemiline termo- katkemine Ahelreaktsioonide hulka kuuluvad polümerisatsiooni tastikune lahustuvus suureneb. Tahkete ainete lahustuvus oleneb dünaamiks, mis uurib eri energiavormide üleminekuid keemilistes reaktsioonid ja aatomi tuumade lõhustumise reaktsioonid. ainest ja lahustist. Lahustuvuse sõltuvust temp-rist iseloomustavad protsessides, seejuures iseloomustab süsteemi oleku parameetrite- 6) Fotokeemilised reaktsioonid.- on nähtava valguse või ultraviolet lahustuvus kõverad
o jõuga. Jõudu G, millega keha mõjub toele või riputile, nim. keha kaaluks. See jõud on võrdne mg ainult niisugusel juhul, kui keha ja tugi on Maa suhtes paigal. Kui aga nad liiguvad mingi kiirendusega w, siis keha kaal G ei ole võrdne mg. §30. Masskese ja selle kulgliikumise kirjeldamine. Jaganud keha elementaarosadeks igaüks massiga mi, võib seda keha kuju-tada kui ainepunktidest koosnevat süs., milles nende punktide vas-tastikune asetus jääb muutumatuks. Igaühele ainepunktidest võivad mõjuda nii sise jõud, mis on tingitud selle punkti intraktsioonist vaa-deldava keha teiste ainepunktidega, kui ka välisjõud. Näiteks kui keha asub Maa raskusväljas, mõjub igale ainepunktile massiga mi välisjõud mi g. Jäiga keha inertsikese liigub nii, nagu liiguks kõikide antud kehale rakendatud jõudude mõjul ainepunkt, mille mass on võrdne selle keha massiga. §31. Pöördliikumise kineetiline energia, inertsmoment
annaabi.ee 
