Mõlema ketta külge on keevitatud poolteljed, mis toetuvad veere-laagritele raamitappidel. Raskused liiguvad rullidel mööda tappidele kinnitatud kopeere. Kopeer on liikumatu ning ,tal on diametraalne soon, kuhu teatud hetkel satub raskuse rull. Raskuse langemist suunavad ka diametraalsooned ketaste sisekülgedel. Kettasoonte otstes on amortisaatortõki- sed, mis ei lase raskust juhtsoonest välja langeda. Põhiraam 6 toetub oma liikumatute tappidga rullike-tastele ning traktori liikumatule tiislile 1 sadullaagri 3 abil. Viimane saab liikuda kahel tasandil. Rõht-tasandil on sadullaager ja raam omavahel ühendatud kahe pöördesilindriga 2. Rulli ühe täispöörde ajal teeb iga raskus kaks lööki. Löögijõud oleneb kopeeri asendist (ennetusnur-gast), mida seatakse tõmmitsatega 4. Raskuste viimine tööasendist teisaldusasendisse ning tagasi toi-mub hüdrosilindriga kolmekordselt kiirendava polüspasti vahendusel.
püsima jääks ja leviks. See oli aga paavstidele peaeesmärgiks olnud, ja isegi varemini tagasilükatud abinõudega võidi aja jooksul leppima hakata, kui nad peaeesmärgile jõudmiseks tarvilikud paistsid. Paavstide seesugust seisukohta arvestades püüdsid Liivimaa võimumehed oma tegevust ja oma soovide teostuse tarvidust ikka selles valguses kujutada, nagu oleks see kõik ristiusu püsimisele ja levimisele tarvilik. Eestlaste visa vastupanek ja opositsioon oli vas- tastele heaks juhuseks, et paavsti ja teisi uskuma panna, et ristiusu püsimajäämist ja levimist eestlaste juures võib ainult sääraste nende poolt tarvitatud abinõudega läbi viia. Kui kaugele näiteks ordu ses suunas võis minna, seda illustreerib Leedu kuninga Gedimin'i kiri paavstile a. 1323 (U. B. 687), kus ta seletab, et ordurüütlid ülekohtuselt ja äraandlikult toimetavad, rahusaadikud surmavad, kirikuid põletavad, vaimulikke vangi võtavad ja surmavad, maid