See on rahvavõim, kus rahvas saab kaasa lüüa riigi valitsemises. Tänapäeval valitseb enamikes riikides demokraatia, see on kõige levinum valitsemisviis. Minu arvates on demokraatia üks väga hea valitsemisviis, sest siis saab rahvas teostada oma võimu. Valitsemine on seadustega piiratud ning kodanikel on head arenguvõimalused. Demokraatias tuginetakse seadustele, ei ole isetegevust, on vastu võetud seadus ja selle aluselt tegutsetakse, toimib võimude lahusus ja taskaalustatus, kodanikele tagatakse kodanikuvabadused ja riigis toimuvad regulaarsed vabad valimised. Tänu demokraatiale on muutunud tugevamaks inimeste ühtekuuluvustunne, sest ühiselt valitsetakse oma riiki ja võetakse vastu uusi otsustusi nt referendumite teel. Selline valitsemisviis muudab paremaks ka inimeste elukvaliteedi, aktiivsed kodanikud korraldavad ja muudavad kohaklikku elu mitmekülgsemaks ja lisaks sellele tagab demokraatia selle, et igasuguste huvirühmade huvid oleks esindatud
Koordinaator koos kahe domineeriva kujundajaga koordinaatoril ei lasta oma rolli välja kanda, Kaks vahendite hankijat ja kaks ideede genereerijat mitte keegi ei kuula ideid või ei vii neid ellu, Lõpuelviija koos hindajatega või täideviijatega aeglased tegevused ja areng ning keskendumine liigselt detailidele. Oluline on leida meeskonda juurde lisaliikmeid ja teadmisi mida sela veel pole. Primaarne pole mitte isiku teadmiste taskaalustatus vaid see, et taskaal valitseks grupina üksteise nõrkade kohtade katmine nii, et kokku moodustub tasakaalustatud tervik. Kõik meeskonnad alluvad grupiprotsesside mudeli kohasele arengule. Enne kui meeskond saavutab tõgusa koostöö faasi tuleb sellel läbida erinevad kasvufaasid. Tuckman ja Jensen (1977) tõid nende faasidena välja: formeerumine, tormamine, normaliseerumine, toimine, edasi liikumine. Joonis B peegeldab mõtete, et iga grupp ei pruugigi kujuneda edukaks ega
annaabi.ee 
